õnnega koos nädalavahetus

käisin nädalavahetuseks tartus. põhiliselt eesti perearstide seltsi sügiskonverentsil, aga tegelt oli mul seal nii palju tegemist, et konverents oli nagu kõrvalteema lõpuks.

sõitsin kohale juba neljapäeval, et õhtul sillu juures põltsamaa veini juua. üks noor rapla poiss oli seal ka, kes õpib lennujuhiks, tubli poiss. ütles, et piloodiks ei saanud sellepärast, et s-täht susiseb, ma ei tea, kas see on võimalik. ja et arsti ei saanud sisse, kuigi mulle ikka veel tundub see täiesti võimatu, meie ajal said peaaegu kõik arsti sisse (tegelt 100 said ja 150 jäid joone alla, aga see polegi ju mingi konkurss).

reedel oli konverents, kust ma vahepeal pool tundi pausi panin, et käia oma vana sõiduõpetajat vaatamas, aga muidu oli päris tõhus päev. õhtul oli endiste kursakaaslastega pidu, sel korral koos lastega, nii et kokku oli meil 4 pisikest plikat ja 7 täiskasvanut. päris tubli tulemus, mis? :) ööseks läksin onutütre poole.

laupäeval olin konverentsil esimese sessiooni; teise skippisin, sest hoopis läksin autot ostma. endise kolleegi tütre vana ront, 95. aasta primera. igavesti sinist värvi, näeb välja nagu lennuk täitsa. aga sõidab ja on päris mõnus; nende peres oli mõlemal lapsel esimeseks autoks, nüüd minul ja kui mu kõhutunne ei peta, siis ilmselt jääb mu vendadele ka harjutamiseks. nii... maitea, imelik tunne on, nüüd peab tegelema selliste asjadega nagu rehvid (kus neid veel hoida?), piduriklotsid ja õli (peab ära vahetama), hulk selliseid asju, millest ma mitte kui midagi ei tea. ja esimest korda päris üksi sõita, nii et kedagi kõrval ei istu, oli VÄGA HIRMUS! aga täiega hästi sain hakkama. õhtuks läksin b. juurde, kes muu hulgas parkis mu auto üle vasaku õla külgboksi superilusti ära.

pühapäev oli järjekordne tihe päev. hommikul veel natuke asjatasin tartu linna vahel ringi, siis käulatasin rakveresse, sest tädi s. sai vahepeal 75, tallinnast tulid vanaema-vanaisa bussiga ja pidasime kõik koos ühe peo maha. tädi s. oli teinud kartuliputru, hapukapsast ja liha - kas on üldse võimalik, et nii hea söök on olemas? pärast sõidutasin vanavanemad oma uue rondikesega tallinnasse. ühe korra sõitsin peaaegu kraavi, kui päris alguses U-pööret tegin, aga see oli mingi enda lohakuse värk. muidu läks sõit täiega kenasti. linnast võtsin peale antsu ja vaikse venna ja sõitsime veel vanemate juurde (mingi kell 21 jõudsime kohale). põnn läks esmaspäeval armeesse, siis selle puhul vaatasime ta üle ja sõime kogu perega ühiselt õhtust. esmaspäeva hommikul juba 6.15 hakkasime linna tagasi sõitma, ma lasin antsul sõita, ta arvas ka, et päris mõnus auto on.

üldiselt ma arvan, et kui ront on juba võimaldanud meil terve perega kokku saada, siis on ta täiega asja ette läinud. ja b. kohta ma üldse ei räägigi! kuidas saab nii õnnestunud nädalavahetus olla, ah?