egotripper

2011-12-11T00:56:00.000+02:00

Iga EMO-s eemaldatud puuk (külastatavuse sageduselt kolmandal kohal) on kümme korda kallim, kui perearsti juures. Iga vaigukork, mida loputatakse eriarsti juures on 6 korda kallim, kui seda teeks pereõde. Loogiline tervishoiu korraldamine on tõhusam ressursside kasutuse poolest.

Diana Ingerainen @ EPS blogi

2011-11-30T08:57:00.000+02:00

lol, meditsiiniuudiste reklaamkirjas on järjest sellised pealkirjad:

Viimase kursuse arstitudengitest õpib soome keelt 80 protsenti
Perearstide nimistute piirmäärasid plaanis suurendada

idioot

2011-11-22T19:14:00.002+02:00

käisime eile miss presidendiga rainer sarneti "idiooti" vaatamas. nii ilus film! mulle meeldis see algusest lõpuni. ega midagi eriti ette ei teadnud oodata, plakatit olin näind. ja kas äkki oli selle sarnetiga ekspressis intekas ka, aga sealt nkn midagi meelde ei jää. aga kohe esimesest minutist meeldis see film mulle väga.

tambet tuisu rogožin. imeilus katariina lauk. unt. miskrt ta nimi ongi. nii dostojevskilik õhkkond, aga samas ometi mitte.

ainult muidugi idioodi roll on väga raske. peab mängima nii, et oleks üdini siiras, aga samas mitte lollakas. oleks idioot lollakas, siis poleks sel raamatul või filmil üldse mingit väärtust ju. lollakaid on kogu ilm täis. õnneks risto kübar ei jätnud nii palju lollaka muljet.

pärast käisime miss presidendiga restoranis kärme küülik, kus ma vist elus esimest korda sain sellist asja nagu artišokk. väga imelik asi. muidu olid normaalsed söögid ja maitsvad veinid.

öökülm

2011-11-21T00:18:00.001+02:00

avastasin täna, kui demokraatlik on härmatis. kõik lööb ilusti sillerdama, nii rohelise muru, pruunid puulehed kui ka maha visatud prahi. kõik paistab pidulikum.

12 karamazovit @ von krahl

2011-11-19T23:40:00.004+02:00

karamazovite etendus on üks manipuleerivamaid tükke, mida ma üldse mäletan. esiteks kividega loopimise stseen. ma eeldasin, et tõenäoliselt mitte ühtegi kivi ei lenda. nagu kui loll saab publik olla, kui neile loobitakse paberist ja teibist palle ja öeldakse veel sinna juurde, et "jagame siis kivid ka laiali". kes ise on puhas, visaku esimene kivi, eksole. ma eksisin sügavalt. see kivirahe oli TÄIESTI šokeeriv. nähtavasti pole aastaid netikommentaaride lugemist veel midagi õpetanud.

teises vaatuses võetakse analoogne situatsioon ja mängitakse puust ja punasest ette. ma mõtlen seda sõjaväe lugu, kus meestel kästakse teha igasuguseid asju ja pärast öeldakse, et väärikas mees ikka ei tee iga lollust, mida teha kästakse. kui juba selline asi välja öeldakse, siis võiks juba kohale jõuda ju.

kolmandas vaatuses aga võetakse juba alguses publikult võimalus midagi muuta. toimuvad näilised valimised, aga valimiste tulemused otsustab fortuuna (kellega veel lavastaja tegelikult otsustamise ajal midagi sahkerdab). publik on lihtsalt marionetid lavastaja käes.

ooo, ja kõik mängisid mingeid pille, see oli väga äge. neil vist muidugi oli kohustus seda õppida. eriti super oli tsikk trompetiga, vist loore martma. jalad nii pikad kui eiffeli tornid ja ülimusikaalne. või noh, mailit ja marit ma juba teadsin.

kõigest hoolimata, kui nüüd aus olla, siis ma olen küll profaan ja kõik, aga minu arust oleks võind vabalt teise ja kolmanda vaatuse ära amputeerida. esimene vaatus ütles kõik ära. oli punk, oli energia, oli manipulatsioon, olid helged hetked. aga see on minu arvamus, kaaslased polnud nõus.

oh ja ma ei saa aru, kas peab alati muusika kuni taluvuspiirini kõvaks keerama? mul on selline peavalu nüüd.

aga üldiselt, kellele meeldib avangard ja noored ja igast kehaavast purskav energia, siis julgen soovitada.

2011-10-20T19:23:00.002+03:00

eriti hea on muidugi tipptunni ajal lasnamäel ära eksida ja siis lihtsalt "ah, sõidan, kuhu tee viib" taktika kasuks otsustada.

2011-10-20T09:18:00.002+03:00

kui üle kabinetiukse astub infarkt (ok, tean küll, patsient infarktiga), mis olnuks täielikult ennetatav või vähemalt pikka aega edasi lükatav, siis see on hiigelsuur motivaator, et rohkem pingutada oma teiste kõrge riskiga patsientidega.

peeter volkonski viimane suudlus

2011-10-16T22:32:00.002+03:00

tartu uuel teatril oli tallinnas külalisetendus. sai naerda nii, et pisarad voolasid, vahepeal oli natuke õõvastav, vahepeal oli nostalgia, kui kalle blomkvisti ette loeti. volkonski on ikka päris särav laval. mäletan mingist ajast etendust "peeter ja tõnu", kus mängisid volk ja tõnu oja, samuti vist nagu spetsiaalselt neile kirjutatud tükk - ja see oli fantastiline, kuigi ma tol ajal polnud ka väga palju teatrit näinud veel. nüüd olen natuke rohkem näinud ja tänane nii õhku ahmima panev enam ei olnud, kuigi ikka üsna isevärki. oo, ja publik oli nii palju noorem võrreldes tallinna tavalise teatripublikuga. nii tore :)

õnnega koos nädalavahetus

2011-10-03T19:51:00.002+03:00

käisin nädalavahetuseks tartus. põhiliselt eesti perearstide seltsi sügiskonverentsil, aga tegelt oli mul seal nii palju tegemist, et konverents oli nagu kõrvalteema lõpuks.

sõitsin kohale juba neljapäeval, et õhtul sillu juures põltsamaa veini juua. üks noor rapla poiss oli seal ka, kes õpib lennujuhiks, tubli poiss. ütles, et piloodiks ei saanud sellepärast, et s-täht susiseb, ma ei tea, kas see on võimalik. ja et arsti ei saanud sisse, kuigi mulle ikka veel tundub see täiesti võimatu, meie ajal said peaaegu kõik arsti sisse (tegelt 100 said ja 150 jäid joone alla, aga see polegi ju mingi konkurss).

reedel oli konverents, kust ma vahepeal pool tundi pausi panin, et käia oma vana sõiduõpetajat vaatamas, aga muidu oli päris tõhus päev. õhtul oli endiste kursakaaslastega pidu, sel korral koos lastega, nii et kokku oli meil 4 pisikest plikat ja 7 täiskasvanut. päris tubli tulemus, mis? :) ööseks läksin onutütre poole.

laupäeval olin konverentsil esimese sessiooni; teise skippisin, sest hoopis läksin autot ostma. endise kolleegi tütre vana ront, 95. aasta primera. igavesti sinist värvi, näeb välja nagu lennuk täitsa. aga sõidab ja on päris mõnus; nende peres oli mõlemal lapsel esimeseks autoks, nüüd minul ja kui mu kõhutunne ei peta, siis ilmselt jääb mu vendadele ka harjutamiseks. nii... maitea, imelik tunne on, nüüd peab tegelema selliste asjadega nagu rehvid (kus neid veel hoida?), piduriklotsid ja õli (peab ära vahetama), hulk selliseid asju, millest ma mitte kui midagi ei tea. ja esimest korda päris üksi sõita, nii et kedagi kõrval ei istu, oli VÄGA HIRMUS! aga täiega hästi sain hakkama. õhtuks läksin b. juurde, kes muu hulgas parkis mu auto üle vasaku õla külgboksi superilusti ära.

pühapäev oli järjekordne tihe päev. hommikul veel natuke asjatasin tartu linna vahel ringi, siis käulatasin rakveresse, sest tädi s. sai vahepeal 75, tallinnast tulid vanaema-vanaisa bussiga ja pidasime kõik koos ühe peo maha. tädi s. oli teinud kartuliputru, hapukapsast ja liha - kas on üldse võimalik, et nii hea söök on olemas? pärast sõidutasin vanavanemad oma uue rondikesega tallinnasse. ühe korra sõitsin peaaegu kraavi, kui päris alguses U-pööret tegin, aga see oli mingi enda lohakuse värk. muidu läks sõit täiega kenasti. linnast võtsin peale antsu ja vaikse venna ja sõitsime veel vanemate juurde (mingi kell 21 jõudsime kohale). põnn läks esmaspäeval armeesse, siis selle puhul vaatasime ta üle ja sõime kogu perega ühiselt õhtust. esmaspäeva hommikul juba 6.15 hakkasime linna tagasi sõitma, ma lasin antsul sõita, ta arvas ka, et päris mõnus auto on.

üldiselt ma arvan, et kui ront on juba võimaldanud meil terve perega kokku saada, siis on ta täiega asja ette läinud. ja b. kohta ma üldse ei räägigi! kuidas saab nii õnnestunud nädalavahetus olla, ah?

pesakond

2011-09-28T17:09:00.002+03:00

viimase nädala olen veetnud vanade kirikuraamatute seltsis. sain akadeemilisest raamatukogust sellise raamatu nagu "masingite suguvõsa", trükitud aastal 1907, mis räägib sellest suurest suguvõsast, kus on õ-tähe otto wilhelm masing ja hunnik igasuguseid tähtsaid mehi, köstreid ja professoreid ja mõisavalitsejaid. tagusin kogu selle pesakonna genisse üles ja oma pettumuseks sain teada, et meie pere pole ikkagi selle õ-tähe mehega suguluses. deem.

samas ikka, päris uskumatu töö on see sugupuu koostaja ära teinud, mul läks ainuüksi olemasolevate andmete üles panemisega terve nädal. kui kaua pidi siis see raamatu kokku panemine aega võtma, kui on olemas kõigi surma- ja sünnidaatumid, abiellumise järjekorrad ja kuupäevad, lisaks veel tähtsamate inimeste eluloo kohta lühikesed jutukesed. kõik need andmed on ju kirikuraamatutes tuhnimisega teada saadud - ja ma tean omast käest, et see pole sugugi lõbus ega lihtne töö. isegi mitte siis, kui seda saab kodus diivanil lebotades teha, musa kõlarites ja msn all tiksumas.

ja siis ma sain perekonnaajaloo foorumist aru, et geni pole üldse popp keskkond. ma ei tea, mulle küll meeldib. ainult lapsendamise kohta pole neil seal väga head lahendust.

üks mees küsis, et miks ma seda teen. ei osanud muud vastata, kui et igaühel peab mingi lollakas hobi olema, küllap see siis on minu oma.

2011-09-13T16:17:00.001+03:00

1.
täna saab täis üks aasta mu uues töökohas. palju õnne! on olnud tore aasta.

2.
ostsin just kaks piletit amon tobini kontserdile londonis. lähme antsuga. jee!

jüri oli miku poeg ja mikk oli siku poeg

2011-08-27T22:49:00.002+03:00

täna oli täiesti inspireeriv päev. käisime vanaema, vanaisa ja onuga külas sugulastel, kes olid meid (taas)leidnud geni.com kaudu ja guugeldades vanaisa telefoninumbri leidnud. nii toredad inimesed! ja nii naljakas, et mingeid näo- ja iseloomujoonte sarnasusi võib märgata seni täiesti võõraste inimeste juures kellega meil on kuskilt kaugelt sama veri. ja mulle täiesti ootamatult sattusime ühele külapäevale, küla ise on hullult pisike, et umbes neli perekonda, aga nii armsad inimesed, tõeline eesti noh.

see on nagu, kui ma vaatasin seda sarja "roots", siis seal üks vanatädi ütles, et kõik surevad ja kaovad, aga perekond läheb lõpmatuseni ja perekond on igavene. või midagi sellist.

alohomora!

2011-08-15T08:19:00.003+03:00

lõpetasin praegu harry potteri seitsmenda raamatu. täiega põnev, õudne ka, öösel ei julgend pimedas esikus wc-sse minna, pidin kõik tuled põlema panema. pillisin, kui dumbledore ära suri ja siis enne lõppu ka.

a täiega põnev oli.

mõnnan täiega

2011-08-10T14:52:00.003+03:00

puhkusel on nii tore olla! täiega naudin! üksi olen kodus praegu ja loen harry potterit. eile jäin ööseks sõprade juurde. üks päev (päevad on juba sassis) käisin rattaga rocca al mares ja ostsin endale rohelise seljakoti - olin juba unustanud, kui geniaalne leiutis on seljakott. üks päev käisime emaga kaltsukates ja taaskasutuskeskuses, ma sain endale kaks täiesti suurepärast seelikut.

puhkus on täiega äge! soovitan kõigile!

mhm

2011-08-06T13:18:00.001+03:00

tänase kohta võib öelda nii, et ei saanud ühte lubadega klouni meie tänavatele juurde.

puhkus!

2011-08-05T17:14:00.003+03:00

esimene päris õige puhkus, ausa tööga välja teenitud. ja ma ei lähegi puhkuse ajast kuhugi mujale töötama, mis on ka suht märkimisväärne.

täna käis vastuvõtul üks maovähiga haige, see oli mõnevõrra sümboolne, sest ta oli üks mu esimene suurem töövõit, võrdlemisi varases järgus selline asi kätte saada. praegu tundub, et tal läheb päris kenasti.

ja mis loll ebausk see on, et arsti ei tohi tänada? mulle täiega meeldib, kui mind tänatakse, mitte ilmaasjata, aga siis, kui ma olen vaeva näinud ja midagi on hästi läind. ja mulle meeldib, kui mulle head puhkust soovitakse, mitte viisakuse pärast, aga päriselt soovitakse.

nüüd ma olen niiiii väsinud ja pean täna veel tartusse sõitma, sest homme juba sõidueksam. pöidlad-varbad pihku!

jalad täiega valutavad

2011-07-29T00:35:00.002+03:00

pärast seda, kui mu jalad on õhtu otsa täiega imelikult valutanud, saan lõpuks aru, et see on sellest pagana õppesõidust. pidin täna niguliste tänava mingist kohutavast sisehoovist välja sõitma, vanalinna kaudu linna ja sealt tuttavale mustamäele. ausõna, pärast pärnu mnt-le välja jõudmist oleks minu poolest tund võinud läbi saada, jumala õudne oli.

2011-07-15T23:52:00.005+03:00

sõitsin õhtuse rongiga tartusse. vastikult palju joodi seal peal, kogu aeg klõps ja klõps käisid pudelid lahti :S

tapal tuli hästi palju sõdureid peale. no ikka hästi palju. kõik reisijad sattusid hoobilt elevusse, kes võttis tervitusnapsi nende auks, kes teatas valjuhäälselt, et selliste poistega koos läheks bekaa orgu ka rahuliku südamega. kõik sõdurid läksid esimesse vagunisse ja pärast seda muutus rongi wc naiste hulgas hoobilt väga popiks kohaks :)

pärast tartus läks üks sõdurpoiss tänaval must mööda. alguses vaatasin, et "oh wow, nii pikk ja nii aukartustäratav", aga siis umbes viies pilk oli et "näe, tegelt on tüüp suht kilu, küll see munder petab alles hästi ära" ja siis, kui ta veits juba edasi oli jõudnud, mõtlesin, et "kas geid on nüüd siis sõjaväes lubatud".

homme on mul muidu ark-i teooria ja on päris hea võimalus, et ma täiega feilin seal, sest ei tea ööd ega mütsi udu- või parkimistuledest ega liikluskindlustusest.

kummaline öö

2011-07-13T08:42:00.003+03:00

eile kui töölt tulin, ei hakanud sööma ega midagi, viskasin pikali, et puhkan natuke. kui pool kolm öösel ärkasin, sain vähemalt hommikuks äratuse panna. ja hommikul ka oli raske ärgata, lükkasin edasi muudkui.

nägin unes, et pidime riinidega kuu peale sõitma esinema ja tsillima. buss pidi välja sõitma raplast, urve maja eest. põhiline osa ajast kulus unenäos selleks, et viimaseid asju pakkida ja põnni taguda, sest ta ei viitsind ärgata, aga me juba pidime bussi peale hiljaks jääma. vaikne vend pidi ka tulema, aga tema vähemalt sai oma asjadega ise hakkama.

kuu peale tahaks küll sõita :D

velo

2011-07-10T00:16:00.000+03:00

sain eile jalgratta parandusest kätte. päris mõnus on sõita, kuigi käed surevad ära.

põnn kodus

2011-06-30T21:45:00.003+03:00

põnn tuli austraaliast tagasi ja eile oli meil pidu. tegelt see pidu oli hoopis sillu sünna, aga me kõik nägime põnni ka esimest korda ja see oli ikka täiega elevusttekitav :)

grillisime stroomi rannas vorste ja liha, hullult lõbus oli, tundide viisi muudkui naersime.

põnn tuli rongiga ja tõi kodust mulle jalgratta. teel balti jaamast stroomi randa eksis ta täiega ära ja kohale jõudmine võttis mingi tund aega :D pärast ma sõitsin rattaga stromkalt tabsi, kella kolme paiku sain magama. täiega oleks tahtnud kõigiga koos hommikuni jaurata, sest lihtsalt nii tore oli koos olla.

2011-06-28T01:40:00.002+03:00

täiega ootan laulupidu. kuidas saab mõnedel olla laulupeost koll ees? see on ju laulupidu!

tõelisus ja näivus

2011-06-25T17:12:00.001+03:00

see ainult tundub nii, et ma tulin tööle ja mängin arvutis kaarte. tegelikult ma ootan, kuni pildipangast vastused tulevad.

kas saaks veel olla ilusam?

2011-06-20T13:56:00.001+03:00

Avaliku Sõna Nõukogu lahend nr 500: tauniv.

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu (peasekretär Katrin Rehemaa isikus) kaebust Äripäeva kirjutise "Arst või valges kitlis müügimees" (Kadri Jakobson, 11.3.11) ja teiste samasse seeriasse kuuluvate artiklite kohta.

Kaebuse kohaselt eksitab ajakirjanik lugejat ja püüab näidata arste halvas valguses. Näites toodud blogidel ei ole midagi ühist Eesti arstidega. Ühe illustratsiooniks toodud blogi autor on filoloog, kelle abikaasaks on Tšiili arst. Blogisid on tsiteeritud väljajätteliselt, moonutades selle sisu artikli põhiväidetele sobivaks. Ka teised blogide väidetavad väljavõtted on ajakirjaniku poolt blogide põhjal kokku pandud tekstid. Äripäevas avaldatud kujul tekste blogides ei ole ja ajalehes avaldatu juures ei ole märgitud, et tegu pole tsitaatidega. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei küsinud Äripäeva ajakirjanik enne avaldamist blogipidajatelt luba väljavõtete avaldamiseks ega tekstide muutmiseks. Samuti selgub blogidest ja nende kommentaaridest, et kõik kirjeldatud koolitusreisid ei olnud korraldatud ega rahastatud ravimifirmade poolt.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel vastas ASNi päringule, et Äripäev Eesti Ajalehtede Liidu liikmena annab seisukoha vaid Pressinõukogule. Kuku raadio saates “Äripäev eetris” (12.4.11) kommenteeris ajakirjanik Kadri Jakobson, et “Arstide Liit närib detailide kallal”, mis ei oma loo kontekstis erilist tähendust. Ajakirjaniku väitel ei ole ta blogisid võltsinud, samas Arstide Liit ei ole kommenteerinud neid arstide blogisid, kust tsitaadid pärinevad. Ajakirjaniku hinnangul ei ole Arstide Liit tulnud väärikalt debateerima olulise teema üle ning peatoimetaja nimetab samas saates Arstide Liidu käitumist ringkaitseks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN nõustub, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga ning selle käsitlemine on õigustatud. Probleemiks on viis, kuidas toimetus seda teeb.

Ajakirjanik ei esita uurimisküsimust väidetava arstide huvide konflikti tekkimise kohta seoses osalemisega ravimifirmade rahastatud koolitustel – kirjutises ei selgitata ega tõendata, missugused arstid ja mismoodi on patsiendi huvisid kahjustades või tervist ohustades rakendanud raviskeeme, mis lähtuvad eeskätt ravimifirmade lobist. Seda peaks tegema konkreetsete näidete põhjal. Avalikkuse ja patsientide huvide kaitsmiseks ei saa pidada konflikti ja usaldamatuse õhutamist ühe ameti esindajate (praegusel juhul eeskätt arstide) vastu, neid süüdistades ja kritiseerides. Huvikonfliktide temaatika on avalikkusele oluline, kuid eeldab põhjalikku ja ranget uurimistööd, kus järeldada ei saa enamat, kui andmed võimaldavad.

Blogitsitaatide kasutamine on eksitav, sest neid on meelevaldselt kärbitud ja kohandatud, samas kui kärpekohti pole tekstis märgitud. Lisaks on kaebuse esitaja veenvalt tõendanud, et hulk blogitsitaate on asjasse puutumatud (reisi ei korraldanud ravimifirma) ning blogi autor pole arst ja tema abikaasa pole Eesti arst (tšiillane). Säärane manipuleerimine on põhjendamatu ning kahandab ka artikli tõepäraste väidete usaldusväärsust. Seda enam, et tekst blogides võib olla ka belletristlik: blogipidajail puudub konventsionaalne tarvidus olla faktipõhine.

Omaette eetikaküsimused tõusetuvad Kuku raadio saatest, kus Äripäeva esindajad jätkasid ühepoolselt süüdistavate hinnangute andmist, kuulamata ära teise poole (Arstide Liit) seisukohti. Nii on jäetud loomata neutraalne keskkond tasakaalustatud, poolte huve arvestava debati tekkeks, milles mitteosalemist Äripäev arstkonnale ette heidab. On kahetsusväärne, et samal ajal kui Äripäeva toimetus heidab nii Arstide Liidule kui ka ravimifirmadele ette vähest debativalmidust, piirab toimetus seda ringi, kes tohib osaleda arutelus debati, s.h. Äripäeva enda käsitluste kvaliteedi üle.

Prof. Epp Lauk,
esimees

nature theatre of oklahoma: life and times: episode I @ põhuteater

2011-06-10T23:54:00.000+03:00

käisin vanaema ja vanaisaga teatris. tegelt vanaema tahtis pileteid kas 'ird, k' või 'volkonski viimase suudluse' etendustele, aga need olevat netis väidetavalt 10 minutiga välja müüdud ja siis läksime hoopis seda oklahoma etendust vaatama. mis, nagu õnneks selgus, polnudki kõige ebaõnnestunum valik.

etendus algas sedasi, et bänd hakkas mängima, lavale tuli üks ülekaaluline neiu ja hakkas tantsima üsna naljakate tantsuliigutustega. mis oli päris naljakas. ja siis hakkas ta laulma midagi stiilis 'ee.... umm... ma ei teagi, kust alustada... kui ma sündisin, siis ma olin oma vanemate jaoks kolmas laps, ee, mu vanem vend ja õde olid planeeritud, aga mina polnud, aga sellegipoolest olid mu vanemad päris rõõmsad, sest no ma olin vaikne beebi, ei nutnud palju ja polnud üldse haige. aga kui ma vaatan oma beebifotot, siis ma olen, oh my god, väga tõsine beebi'. ilmselgelt oli kõnekeelest sõna-sõnalt, märk-märgilt maha kirjutatud ja koos kõikide eee-de ja kokutamistega muusikasse pandud. koos kõige jutustamisega kaasas käivaga ('miks ma sellest rääkima hakkasingi' või 'kuhu ma jõuda tahtsingi' või 'kas te ikka tõesti tahate seda kõike kuulata'). ja koos jätkuvalt nende naljakate tantsuliigutustega (natuke sarnaseid naljakaid tantsuliigutusi näeb siit).

ja need lapsepõlvemälestused olid sellised nagu... universaalsed mõnes mõttes. nii mul endal kui ka vanaemal kui vanaisal tuli sarnaseid asju oma lapsepõlvest meelde. nagu et kui aias kivi ümber keerata ja selle all olevaid putukaid vahtida. või kuidas jutustaja kardab voodi all elavat kolli. või kuidas kõik klassi poisid on ühesse tüdrukusse armunud.

ja kõik see ettekanne oli nagu superpauer, jube energiline ja kogu aeg lõbus (ja vahepeal dramaatiline, kui sõbrannal oli emotsionaalselt vägivaldne isa). ja isegi kui kohati natuke hakkas energia maha käima, siis tulid kohe lavale poisid ja kõigele keerati veel üks vint peale. see oli täpselt selline, nagu üks ameerika asi olema peab, lärmakas ja jõuline ja minu meelest see isegi ei pretendeerinud mingile diip olemisele, oli lihtsalt nagu oli.

kuna etendus kestis 3japool tundi, leppisime alguses kokku, et kui jura on, siis lähme vaheajal minema. vaheajal otsustasime üksmeelselt lõpuni jääda. isegi kui põhuteatris oli õhk pepresid täis ja hingamine muutus ajapikku raskeks ja kärbsed lendasid ringi ja palav oli ja jube kitsas. ja ma ei saanud nii hilja enam kodumarsa peale, vaid pidin vanaema ja vanaisa juures ööbima ilma hambaharja ega asjadeta. aga igatahes, isegi kui osa inimesi läks ära (nagu pmo kirjutab), jäi mulje, nagu kohalejäänutele see ikka päris meeldis.

õhtu ilu

2011-06-04T22:20:00.002+03:00

sain linnas emaga kokku. alguses sõime ja pärast paar tundi jalutasime vanalinnas ja kalamajas. küll ikka oli ilus. vanalinn oli natuke räpane, lühikese jala peal oli lausa üks haisev hunnik ekskrementidega; purjus inimesi oli ka häirivalt palju. aga muidu... nii nunnu :) vaikset venda nägime ka juhuslikult, ta oli koos sõpradega.

mõnikord on elu ikka väga ilus.

2011-06-02T13:28:00.001+03:00

"ma ei saanud analüüse andma tulla, nii häid pannkooke tehti"

V

2011-06-01T23:40:00.003+03:00

ma vahepeal vaikselt imestasin, miks vaiko uus album nii vaikselt välja tuli. nüüd, kui ära ostsin, sain aru. ainus lugu, mis mulle midagi uut tundus pakkuvat, oli 'hiired ja tikud'. no ei tea ka tegelt, kuulan mõni teine kord veel, kui tuju parem. aga üldiselt ma lootsin väga, et see teebki mul tuju paremaks.

kuulake seda parem:

nädalavahetus tartus

2011-05-31T22:08:00.002+03:00

tartu on nagu egiptus, kuhu saab puhkama sõita.

reedel oli seal üks konverents, meil nagunii olid töö juures elektritööd ja läksime teise arstiga koos residentide teadustöid kuulama. mõned olid päris huvitavad. ja sai kolleegidega rääkida, mis on alati teraapiline. on huvitav, et osad omavalitsused ikka üldse ei adu, mida nad peaks tegema pärast seda, kui perearst on põhjapoolsesse vabariiki läinud (või whatever kuhu läinud, kui nimistu on ilma arstita). mõned nagu ikka veel arvavad, et käratavad korra alles jäänud arsti(de)le peale ja siis nood vaiksete päkapikkudena teevadki muudkui rohkem tööd, lahkujate töö teevad ära ja surnute töö teevad ära ja pensionile minejate töö teevad ära (kuigi pensionile meil keegi minna ei saagi, seal öeldi, et 10% eesti perearstidest on pensionieas).

õhtul istusime kursaõdedega werneris ja rääkisime igasuguseid maailma asju. mingeid rasedate ja lapsevanemate jutte oli ka päris palju, ma olen üks kahest, kellel veel mingit peretlapsikodulaenu pole. ok, kodulaenu pole mul ainsana tegelt.

teistel päevadel sain kokku keskaaegse silmarõõmuga ja silluga, aga põhilise osa ajast lihtsalt magasin. ma vist olin keskmiselt päeva jooksul ärkvel mingi 5-6 tundi. ja kui nüüd võiks arvata, et sellest jube mõnusalt välja puhkab, siis see pole päris õige, ma olen roppväsinud, täiesti nutmahakkamiseni väsinud. tartu vist lihtsalt vallandas mingi kogunenud väsimuse. ma nüüd mõtlen autokooli jälle pooleli jätta, ma lihtsalt ei jaksa seal käia, kass on peal kõikidest asjadest. ja sõbrad ka ainult õiendasid minuga. see elu on risuks kaelas ikka mõnikord.

perearsti pihtimused: elu, surm ja kõrvavaik

2011-05-29T22:24:00.003+03:00

lugesin mõni aeg tagasi sellist täiesti geniaalset raamatut. mingi briti kutt, ilmselt umbes minuvanune, juba mõnda aega perearstina töötanud, kirjutab oma tööst. ja see lugemine on puhas rõõm ja äratundmine. kuidas esialgu kujutad ette, kuidas torud kaelas ja valge kitli hõlmade lehvides tormad tähtsa näoga mööda koridore ja reaalsuses lõpuks loodad oma nädala läbi vedada nii, et kellegi poolt mitte kohtusse kaevatud (või läbi sõimatud) saada. kuidas tegelikult polegi ühel perearstil suuri võimalusi inimeste elusid põhjapanevalt muuta, vaid lihtsalt aeg-ajalt osavõtlikult nende lugusid kuulata. kuidas patsiendi kabinetis olles pälvib ta arsti siira huvi ja üksikasjalise tähelepanu - ainult selleks, et ukse tema järel sulgudes täielikult meelest pühitud olla.

minu meelest peaks see raamat olema kohustuslik kirjandus igaühele, kes perearsti vastuvõtule tuleb (ehk siis umbes kõikidele inimestele). see on lihtsalt nii elutruu. ja muhe lugemine. ja päris hästi mõnitab suurt osa lollidest teemadest meie töös. kuigi, ärge arvakegi, et eestis on nii nagu seal, et tõstad aga toru ja helistad, et palun kas saaks mr x-l kodu ära kasida või mrs y-le tablette andma minna. sellist luksust me endale lubada ei saa.

hoolimata sellest, et tüüp on juba adunud, kui naeruväärselt vähe on ühel perearstil võimalik inimesi mõjutada, ei ole ta sellest hoolimata kibestunud ja usub ikka veel, et see töö on väärt tegemist. just nagu mina :D

pummeldamine

2011-05-16T12:06:00.000+03:00

reedel tulid mulle külla vembu ja tembu, endised kolleegid tartust. käisime ujulas, soojendasime endid roosa veiniga ja õhtust sõime baby backis, jeesus kui head pitsat seal teha osatakse! kolme peale üks suur pitsa ja 2=3 õlu ja saime hiiglaslikud kõhutäied vähem kui 100 eek nägu. pealegi sattus meile väga armas ettekandja, kes oli esimest päeva tööl. kodus soojendasime ennast veel roosa veiniga ja lobisesime poole neljani öösel.

laupäeval käisime mu töökohta vaatamas ja siis vihmase ilmaga veel panga peal jalutamas. siis muidugi hakkas vihma käes külm ja soojendasime ennast veel natukese glögi ja roosa veiniga.

ma ikka ei suuda ära rõõmustada, et nii looduskaunis kohas ja nii mere lähedal elan! isegi kui ma mõnikord päevade viisi kodust väljas ei käi, ikka olen rõõmus :)

napilt enne vembu ja tembu äraminekut selgus, et skinnyl on külas pisike ja nad kutsusid mind ka külla. jälle pidu! pisike tegi tatrasalatit kana ja igast värkidega. soojendasime ennast valge veiniga ja nautisime eurovisiooni kõrgkultuuri. juur ja kivirähk tulid küll arutelu alla, aga reikop oli ka nii naljakas, et polnudki vaja heli vahetada. pühapäeva hommikul tegi pisike meile putru, mõelda vaid, kui korralik!

lõuna paiku jõudsin koju ja sellega oli pummeldamine lõppenud, samuti oli läbi ametlik tondi leinamise aeg. õhtul läksin juba töö juurde ja ongi jälle tavaline elu.

breikap

2011-05-12T15:21:00.000+03:00

läksime tondiga lahku. kõik käis sama kiirelt ja ilma ülevoolavate emotsioonideta nagu siis, kui me suhtlema hakkasime. mida seal ikka emotsioneerida, kui me viimati kohtusime jaanuaris. minu endise tartu toa jätame esialgu alles, tal ühed võtmed ja mul ühed.

olin üsna kindel, et ega sellest midagi ei muutu, olen harjunud üksi elama ja polnud teda nkn ammu näinud. tegelikult ikkagi tunnen tast puudust ja see on imelik ja natuke arusaamatu. ah, kogu see asi oli üks arusaamatus tegelt.

düstüümia

2011-05-09T20:11:00.002+03:00

jälle on kuidagi õnnetu olla. pole ka imestada muidugi. kus mu õnnelikkus on, ah? ainult üks ajukepp ja pankrot, muud siin elus pole, ma ütlen.

2011-05-08T23:34:00.000+03:00

ok, lõppevaks emadepäevaks veel selline video:

emadepäev

2011-05-08T12:34:00.001+03:00

kuigi ma üldse pole ema ja lähiajal ei saa ka, tähistame tänavu emadepäeva minu juures. teen praegu laimi-toorjuustukooki ja see lõhn ajab lihtsalt nii pöörase mojito-isu peale!

kuninglik laulatus

2011-04-30T02:08:00.002+03:00

käisin täna hoopis sugulaste kuldpulmas ja vaatasin nüüd öösel youtubest kate'i ja williami pulmade highlight'e.

see on täiesti imeline:

minu ilus puhkus tartus

2011-04-26T23:39:00.002+03:00

tööst on juba suht koll ette saanud, otsustasin pühade ajaks tartusse puhkama minna - ja et aega mitte raisata, sõitsin kohe neljapäeval pärast õppesõitu minema. ainult et kuna sõitjaid oli palju ja järjekord pikk, jõudsin tartusse alles kell 23:45 õhtul. pole hullu, ega siis ei saa päeva raisku lasta minna. kohe tulid mulle külla hääl ja sillu, kellega mekkisime rummi ja tõmmu vorsti ja präänikuid. täiega lõbus oli.

reedel sain kursaõdedega kokku, üks ootab beebit ja teisel on kodus kolme kuu vanune. sõime panges mingeid imelikke sööke (miks ei võiks jääda vana hea järeleproovitu juurde?) ja jõime werneris kohvi. selgus, et beebi kõrvalt üle kahe tunni väljas käimiseks ei näpista ja lapse söögikorrad olidki need, mis meie kohtumist limiteerisid. tähtsamad jutud sai ometi ära rääkida ja uue kohtumise kokku leppida.

laupäev oli üks tore päev. tartus oli niiiiiiiiii soe! ja ma nägin vähemalt nelja liblikat ja mingid muud putukad lendasid ka ringi. käisime silluga mäkis ja sõime nii palju, et piinlik öeldagi. mõlemad sõime kaks burgerit ja siis veel kahe peale kolmed friikad. no küll oli hea!!! siis veel ostsin mäkitoitu kaasa ja läksin jalgsi annelinna. jalgsi käimine on nii raskeks muutunud talvega! läksin b.-le külla. b. oli tore, vaatasime mingit hitchcocki filmi ja siis ta pidi jälle tööle hakkama, nii et ma läksin koju suht mõistlikul ajal.

järgmisel päeval lorutasin täiest jõust ja sõin 16 kannus hommikusööki päeval kell kaks. õhtul kui jälle tallinnasse jõudsin, oli järsku nii külm. lihavõtte puhul käisid mul külas ema ja vanavanemad. muna ei söönudki.

2011-04-14T00:30:00.001+03:00

viisin töö juurde tarkade klubi. iga kord, kui keegi seda loeb, on mul hea meel. aga seni olen ainult mehi lugemas näinud, see teeb natuke murelikuks.

et vältida tõsisemaid teemasid

2011-04-12T22:24:00.003+03:00

homme säästukaralli: hagari kohupiimapallid ainult 1 €! ja tampoonid ainult 6 senti tükk!!! polegi nii odavaid kunagi näinud, rimi kampaania ajal olid 9 senti tükk ainult.

*mooncup maksab ainult 64 senti kuus, ütleb hääl.

veel ajab nutma

2011-04-08T18:26:00.003+03:00

käisin täna rahva raamatus, et lunastada oma tolmu koguvate kinkekaartide eest midagi huvitavat. ausõna, ma pidin viru keskuse rr-s hakkama jalgu trampima, kui nende tervise-nimelises riiulis olid üllitised nagu "ph dieet" või "valed valuvaigistite kohta" või "metameditsiin". APPI! kui neil on olemas tervise-riiulite kõrval ka esoteerika ja kõik muu, miks neid siis ei kasutata? võtke ometi mõistus pähe, tehke 2 tervise-riiuli asemele 1 ja järgmisele pange nimeks pläma ja tõstke meelerahus oma imedieedid sinna. kurat küll, ma tahan arstiraamatuid vaadata ja pean sellise pahna sees surfama :(((((

pärastpoole käisin pärnu mnt rahva raamatus, mis väheke parandas keti mainet mu silmis. nüüd mul on kolm uut raamatut:
- anne ormissoni lasteraamat,
- allergia käsiraamat,
- jaan aru ja talis bachmanni teadvuse-raamat (mis oli alla hinnatud, muidu ilmselt poleks ostnud kah).

ajab nutma

2011-04-07T15:50:00.002+03:00

täiesti nutma ajas, kui lugesin epl-st intervjuud ühega lahkujatest. ja nii ongi.

p.s. ärge laske end eksitada - ma olen siiski veel 27, mitte 28, nagu nad ekslikult kirjutavad. arvutasin igaks juhuks üle.

the rise and fall of estonia

2011-04-06T09:03:00.002+03:00

ehk: "asjade seis 2". käisime miss presidendiga vaatamas. ei olnud üldse nii halb, nagu lehtedes kirjutab. kriitikutel ilmselt on juba igav alati hästi kirjutada.

üks tunne, millest ma kogu etenduse vältel üle ei saanud: see kõik on juba olnud. "asjade seisus" muidugi eeskätt. aga ka "elulugudes" või rehepapis (või selle lavastuses) või kas või nendes naljakates reklaamides. aga eks tuttavale kinnituse toomine on ka üks lugude jutustamise põhjus, või mis?

ainus, mis üldse tuttav ette ei tulnud ja mis oli mu jaoks selle etenduse nael, oli sergo varese must-valge monoloog vabaduse oaasist marju annelinna korteris - liigutav ja nostalgiline. isegi mul tekkis nõukaaja-nostalgia, mis tegelt ju pole isegi eriti võimalik.

algus oli liiga võõraviha õhutav, see mind häiris ka. aga lõpp oli see-eest võimas, naersin nii, et pisarad voolasid. kujutluspilt maast, kus kedagi elus pole, sest kõik on ära söödud, on ka päris õõvastav (ja mitte väga võõras).

tambet tuisk autoroolis, elamiseks polegi aega, autosööklakontortelefonikeskjaamnavigatsioonikeskus, elu möödub autos. mul oli üks napilt pensioniealine mees, kes ei saanud pensionile jääda, sest vaja uue auto liisingut maksta.

ja see stseen, kus vanaproua kustutab küünla ja läheb toast välja. mul on kaks pensionäri, kes käivad välismaal tööl.

üks asi, mis mind üllatas, oli see, KUI vihaseks ajas mind see naine, kes oma totaalsest munnist mehe varbaid masseeris ja see, kui naistel toolid alt ära tõmmati ja kõik naersid. ja kui hea tunne oli, kui kontoris laamendamise stseenis naine ütles, et "mis õigusega sa mind siit välja ajad". tubli! a ma ei teadnudki, et ma nii palju alla surutud olen, või millest need reaktsioonid tulid?

ah, ootame parem laulupidu :)

Kuu toode: jalarauad

2011-04-01T13:43:00.000+03:00

Arstide koolitusreiside tõkestamiseks saabuvad varsti müügile jalarauad.

Kuna patsiendid tunnevad muret ravijärjekordade pikkuse üle, on sotsiaalministeeriumil peagi võimalus kasutusele võtta ainult arstidele mõeldud spetsiaalsed jalarauad.

Jalaraud võimaldab patsientidel üle veebi jälgida arsti liikumist ning annab märguande, kui arst on liikunud oma kabinetist 5 meetri kaugusele.

Jalaraudade kulu eelarvele on ühekordne, kuid toode võimaldab efektiivselt järjekordade lühenemist ning suureneb patsientide rahulolu.

via med24.ee

teine katse

2011-03-27T21:15:00.002+03:00

sain oma tartu sõiduõpetaja käest ühe tallinna sõiduõpetaja numbri. tegelt juba sügisel proovisin sinna helistada, aga siis ei saanud ühendust ja siis oli talv ja ma olin liiga väsinud ja liiga libe oli ka ja pime ja sada häda. nüüd lõpuks täitsin oma uusaastalubaduse ja hakkasin jälle õppesõidus käima. see tallinna õpetaja on tore, hästi rahulik ja sõbralik. ja auto on tal päris mõnus. üks kord sõitsin lilleküla staadioni ümber ja seal kandis, paar korda panin tänava kinni :/ a muidu läks kenasti. teine kord sõitsin kuskil mustamäe taga ja nõmmel. loodetavasti sel korral ei jää kõik mingi mannetu esmaabi puudumise taha ja ma ikka saan ühel heal päeval load ka kätte.

naer

2011-03-25T00:51:00.001+02:00

tulin õhtul koju, naabritel oli aken lahti ja keegi naine naeris südamest, peaaegu hingetuks. mul kohe tuli kodu meelde. vanematekodu, st.

eesti arstide päevad 2011

2011-03-18T23:28:00.000+02:00

jälle olid arstide päevad ja jälle oli see täiega cool üritus.

täiesti juhuslikult oli mr. juhendaja õde ka linnas täiendusel, nii et kui päevad algasid neljapäeval, siis juba kolmapäeval tegin kooki, õhtul käisime endise kolleegiga ujumas, sõime nuudleid ja tsillisime täiega.

neljapäev, 17.03.
hommikul magasin sisse ja jõudsin esimese loengu poole pealt kohale. õnneks seda lektorit ja suuremat osa tema mõtteharjutustest olin ma varem ka näinud, kuna võtsin ülikoolis tema valikainet. esimene, biostatistika sessioon oli suht nagu "sissejuhatus biostatistikasse", aga samas olid lektorid huvitavad ja sain infot uute andmebaaside kohta, kust artikleid otsida. artiklite ja värske info kättesaadavus on kujunenud päris vastikuks probleemiks pärast seda, kui residentuuri lõpetamise järel mu ülikooli kasutajakonto lukku läks ja enam tü arvutivõrgu kaudu teaduskirjanduses surfata ei saa. ebsco medline'i paroolid muidugi on, aga sealt ikkagi kõike kätte ei saa, pealegi olen pubmediga hoopis rohkem harjunud.

aneemiate sessioon oli huvitav, sest mul praegu on vähemalt kaks huvitavat aneemiaga dif.diagnostilist patsienti. lisaks lapseea aneemiate käsitlus, mis kordas põhitõed üle. mul on jumala palju aneemilisi imikuid, aga see on vist kõikidel nii.

õhtul käisime kolleegidega 5D kinos, mis oli päris naljakas ja kus ma päris palju ka röökisin mingite ehmatuskohtade peal. film ise, nagu need elamuskino omad ikka, oli suht sisulage. ja kaugelt tulnud kolleegid tulid mu poole ööseks, sai hullult palju naerda ja tõsiseid teemasid arutada.

reede, 18.03.
üks järjekordne onkoloogide ülihuvitav sessioon. onkoloogia on üks valdkond, mis muutub peadpööritava kiirusega ja kus uut informatsiooni tuleb peale kaugelt kiiremini kui üks mitteonkoloog isegi hoomata suudaks. kuna vähist tervenenud patsiendid elavad järjest kauem ja nendega tuleb tegeleda üha enam, keskendus seekordne sessioon vähiravi kõrvaltoimetele, eriti just hilistele kõrvaltoimetele, millest osad võivad avalduda isegi alles aastakümneid pärast ravi.

pärast seda oli mul esialgu plaan tartusse sõita ja seal sõpradega kokku saada, aga hoopis olin nii väsinud, et ei jaksanud ja läksin koju magama.

Arstide liidu avalik pöördumine Avaliku Sõna Nõukogu poole

2011-03-18T15:53:00.004+02:00

Ajalehes Äripäev on käimas arstide mustamise kampaania, mis on rajatud teadlikele valedele. Ajakirjanik Kadri Jakobson väidab, et välismaal toimuvad arstide koolitused on hoopis lõbureisid, tuues tõenduseks väljavõtteid Eesti arstide blogidest.

Esitame ühe näite Äripäeva võltsingust, mis on avaldatud 11.03.11 Kadri Jakobsoni artiklis „Arst või valges kitlis müügimees“:

Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera. Hotellidel on vähemalt neli tärni, galaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide "snäkid" algavad mustast kalamarjast.

Tegelikult on blogi autor hoopis Hispaanias elav filoloog, eestlanna, kes käis koos elukaaslase, Tšiili päritolu arstiga Sevillas konverentsil.

http://katiomablogi.blogspot.com/search/label/reisikiri :

Möödunud nädalal käisime Sevillas. Loomulikult konverentsiturismi arendamas. /…/ Arstide konverentsid on muidugi täitsa teine tera, kui minusuguste humanitaaridest näljarottide omad... Hotellidel on vähemalt neli tärni, gaalaõhtusöögid ja kokteilivastuvõtud peentes tualettides ja palju muid kingitusi farmatseutikafirmadelt. Kusjuures, patoloogide omad on isegi viletsad, onkoloogide "snäkid" algavad mustast kalamarjast...

Kadri Jakobson on tekstist välja jätnud osa, mis selgelt näitab, et selle autor ei ole arst. 15.03.11 ETV „Terevisioonis“ esinedes kurtis ajakirjanik, et ta võttis blogis kirjutanud arstidega ühendust ja küsis kommentaari, kuid need olevat keeldunud.

Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeks nõuab, et anonüümsed allikad peavad olema alati vastutavale toimetajale teada, seega peab võltsingust teadlik olema ka Igor Rõtov.

Meie käsutuses oleva info põhjal võib järeldada, et tegemist on Äripäevalt tellitud artiklitega, mille eesmärk on kahjustada arstide mainet ja mõjutada avalikku arvamust enne järjekordsete tervishoiu rahastamist halvendavate otsuste tegemist – näiteks sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist.

Palume Avaliku Sõna Nõukogu hinnangut, kas Äripäev ja ajakirjanik Kadri Jakobson on rikkunud head ajakirjandustava ja ajakirjanike eetikakoodeksit.

Äripäeva omanikele Bonnier Business Press AB teeme ettepaneku trükkida ajalehte edaspidi mitte roosale, vaid kollasele paberile.

Eesti Arstide Liit

kino ja näitus

2011-03-13T23:16:00.000+02:00

mul on üks armas täditütar, kes käib praegu keskkoolis ja on minust pikem ja oskab joonistada. huvitav on see, kuidas meil peres osad seda kunstivärki päris toredasti oskavad ja osadest on see suure kaarega mööda läinud (minust nt).

igatahes mõtlesin, et kutsuks täditütre kumusse, aga seal ta on käinud ja siis kutsusin hoopis kunstihoonesse. alustuseks käisime kinos vaatamas "i am number four", mis on üks igavene jura, aga ilmselt iga keskkooliõpilase unistus, sest koolimaja koos staadioniga lammutati pihuks ja põrmuks.

kunstihoones oli näitus relvadest, mis ei olnud eriti huvitav, välja arvatud relvapalat, kus olid ehted (jee!). ja alumisel korrusel oli evald okase suur töö "100 eesti kunstnikku", mida mu täditütar oskas hulga huvitavamalt näha kui mina ja vormiliselt analüüsidagi.

samas majas ühes teises galeriis oli leo lapini uutest töödest näitus, milles põhimotiivina oli kasutusel triipkood ja värviplekid. värviplekkidega seoses sain hiilata ja rääkida pollockist, keda keskkoolis veel käsitletud ei ole.

siis veel sõime pizza americanas pannipitsat ja seal on ju hiiglaslikud pitsad :D

european jazz motion @ teatri puhvet

2011-03-12T23:35:00.002+02:00

sain täna skinny ja pisikesega kokku, nad olid kuskilt avastanud, et teatri puhvetis on mingi jatsubänd. oligi. selline bänd, kõik olid noored, et mingil whatever koolitusel või õppeüritusel riias olid kokku saanud kidramees eestist, klahvimees soomest, bassimees itaaliast, trummar taanist, saksimees šveitsist ja lauljanna austriast. päris mõnus oli. aga ma ütlen, see trummar oli seal kõige naljakam, sest esiteks oli tal igasugust nasvärki ja kui ta oma löökriistu otsima hakkas, siis (skinny sõnu kasutades) oli see, nagu siis, kui toots oma taskud tühjaks pidi laduma, tal lihtsalt oli igasuguseid kolisevaid asju. ja teiseks oli ta täiega loom - ainus tüüp kogu bändist, kellel kikilips ees oli, aga tegelt täiega loom :D

kevad tuleb ja juba ongi kõik kohad paarikesi täis. vankritega emad on ilmselt ootel ja varsti vallutavad ka libedusevabad tänavad.

kevadised hetked

2011-03-11T00:56:00.003+02:00

kohtusin linnas pritsumehega. puhas rõõm!

damn house!

2011-03-10T08:45:00.003+02:00

eile tegin töö juures hullult rumala vea. ütlesin ühele, et ta vöötohatis on põhjustatud genitaalherpesest, kuna ükskord house'is oli nii. tegelikult tekib vöötohatis hoopis tuulerõugeviiruse aktiveerumisest. õnneks kuuluvad need mõlemad herpesviiruste perekonda, ravi ja käsitlus oli kõik paigas, aga lihtsalt nii loll viga. pärast kui taipasin, siis helistasin tagasi ja ütlesin, et 'no need to alarm your partner'.

house nii värvikas, aga loll.

äriidee

2011-03-03T23:12:00.001+02:00

võiks teha homöopaatilise alkoholipoe. kõrvale vorstikeste homogenisaadi lahusega pritsitud terakesed.

must

2011-02-27T13:20:00.001+02:00

ma olen täiesti tühi ja ei oska endaga midagi pihta hakata, ainult tuian nõutult ühest toast teise.

vabariigi aastapäev

2011-02-24T12:04:00.002+02:00

tegin endale isamaa sünnipäeva puhul praetud kartuleid, aga siis helistasin emale ja kartulid läksid veits kõrbema. head olid ikkagi.

veel toidust

2011-02-22T11:25:00.002+02:00

santa maria wokinuudlid on täiesti geniaalne leiutis. tegin nii: praadisin ühe paki kanafileed koos porgandi ja paprikaga (tegelt oleks neid juurikaid rohkem võind olla, aga mul ei tulnud midagi head pähe... nüüd mõtlen, et miks mitte ka külmutatud segu nagu porgandhernesmais või midagi sellist), panin peale mingi random santa maria kastme ja siis valasin pannile terve paki wokinuudleid, veel veits vett ja oligi söök valmis. ja see tuli niiii hea! ma juba korraks mõtlesin, et olen meisterkokk, aga siis tuli meelde, et tegelt see ju on valmistoit. pealegi oli mul juba mitu päeva kõva isu nuudlite järgi.

pirukapidu vol.11

2011-02-20T15:07:00.004+02:00

üheteistkümnes legendaarne pirukapidu toimus raplas, marise uues korteris ja oligi peaaegu nagu marise soolaleivapidu, sest ta isegi sai uue korteri puhul kingitusi.

pirukad olid hiilgavalt head:
- kana-juustu;
- köögivilja (taimetoidu), mis maitsestatud rosmariiniga;
- vahemerelised pirukaampsud mozzarella, tomati, oliivide ja mingi pannimöksiga;
- rukkileiva põhjal hapukoore vaarikate ja mustsõstardega;
- digestiivküpsistest põhjal ricotta, mandlite ja maasikatega.

kana-juustu

rukkileiva-hapukoore-marjade

digestiivküpsiste-ricotta-maasika

koogimeistrid olid maris ja hääl. minu kindel lemmik oli maasikatega kook; nagu hommikul selgus, oli mul isegi pool selga maasikaplekke täis - see kampsun läheb nüüd küll pessu. aga tegelt kõikidele suht meeldisid erinevad pirukad.

kohal olid kõik pirukapeo põhigurud: hääl, kaido, kati, maris, nelkar, sillu. paar poissi ka. hullult palju sai naerda, kuigi ma enam ei teagi, mida me seal naersime. naabrid võisid küll arvata, et mingi naeruringi kokkutulek on.

lisaks pirukatele oli õhtu teine põhitegevus meil eesti laulu vaatamine. ütleks nii, et suurem osa lugudest eriti kuulda ei olnud, sest jurade lugude ajal kõlas elav jutuvada. meie ühised lemmikud olid aga kenad poisid bändist MID - nii kui neid telekast näitas, siis me kohe kõik kiljusime nagu teismelised plikad biitlite kontserdil. täiega armsad poisiiiid. ja orelipoiss oli ka lemmik. pärast saate lõppu vaatasime netist neid kutte veel ja veel ja veel. ja pärast eesti laulu lõppu läkski sujuvalt üle juutjuubi peoks, kus igaüks näitas mingit järgmist naljakat videot ja sotsialiseerumine selle käigus vaikselt kustus kuni me ise ka kustusime ja läbi pakaselise öö kodudesse ujusime.

pirukapeod on täiesti fantastilised, aga tegelt eile kostus ka hääli, et pirukatest on kõrini ja teeks midagi muud. arutasime seda kõik koos ja ükski välja käidud ideedest ei leidnud laiemat kõlapinda (salatipidu, võileivapidu, supipidu). täna hommikul arutasime silluga seda teemat ka rongis ja tuli selline mõte, et teha rahvusköökide-pidusid. hiina toidu pidu, tai toidu pidu, vene toidu pidu...? mul on õudne isu nuudlite järele praegu lihtsalt.

tähelepanek

2011-02-06T21:35:00.002+02:00

tabasalus on harjumatult palju vuntsidega mehi. movember on ammu läbi ju?

veri on paks?

2011-02-02T09:25:00.003+02:00

üks huvitav nähtus, mille tagamaadest ma veel täielikult aru ei saa, on see, et praktiliselt igal nädalal, nii lõuna-, kesk- kui põhja-eestis tuleb mul tegeleda patsientidega, kes väidavad, et neil on 'veri paks'. kusjuures, ega nad ise seda lahti seletada ei oska, et mina justkui peaks teadma, mida põrgut see tähendab. sagedamini väidavad seda vanainimesed, kellel kipub olema 'pea paha', mis pigem on verevarustuse häiretega seotud ja nii palju kui ma mõistan, siis ateroskleroos ja soonte jäigastumine selgitavad probleemi suht rahuldavalt.

aga üks 'vere paksuse' taga ajamine muudkui käib. mis see siis olla võib? hematokritt kõrge? enamasti piisab, kui lihtsalt rohkem juua. hemoglobiin kõrge? mis sellest siis on, kahtlustame hemokromatoosi? nelja aasta peale on mul praegu esimene hemokromatoosikahtlane patsient (kes 'paksu verd' muidu ei kurda). tõeline polütsüteemia? pole ühtegi sellist haiget näinud perearsti vastuvõtus. viimane trend on mõõta trombotsüüte, et need justkui näitaks, kas 'veri on paks'. essentsiaalse trombotsütoosiga patsiente on mul samuti olnud vaid üks - täiesti kaebustevaba. mis see siis ikkagi on? hüübimissüsteemis midagi? trombofiilia? see on grupp geneetilisi seisundeid, mitte just maailma haruldasimaid, aga sellist asja lihtsast vereanalüüsist välja ei loe ja kord aastas hemoglobiini-hematokriti mõõtmine seal midagi nagunii kaasa ei aita. marevaniseeritud INR-i mõõtjad mõnikord viitavad oma 'vere paksuse mõõtmisele', aga see on selgelt ravimi efekti jälgimine ja ei tule ka siin kõne alla.

ühe sõnaga - patsiendid muudkui diagnoosivad endal seda (või on mõni vanakooli arst neile seda kunagi seitsmekümnendatel öelnud) ja siis muudkui tulevad ja teatavad tõsise näoga, et 'ja veri on mul ka paks'. mingi kultuurispetsiifiline diagnoos ilmselt.

märka...

2011-01-25T00:57:00.003+02:00

Hea kolleeg!
3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

lmao, ärge tulge ütlema, et see ei ole üks-ühele võetud 'riigimeeste' kampaaniast 'märka vaest!' - kokkusattumus oleks lihtsalt liiga naljakas.

juhe:

äkki me peaks mõtlema välja mingisugused märgid või asjad, mille järgi neid paremini ära tunneb

2011-01-14T23:25:00.004+02:00

pärast terve hooaja house'i vaatamist tekib õigustatult küsimus, et miks nende patsiendid on alati eelnevalt terved, ilusad noored inimesed? miks ei ole neil komorbiidseid kombineeritud raviskeemidega patsiente, kelle psüühika on pideva haige-olemise poolt juba modifitseeritud? ja miks ometi on pooltel juhtudel lahenduseks mingi haruldane parasiit? elu on ebaõiglane.

esimene tööaasta

2011-01-03T01:12:00.004+02:00

esimene iseseisva töö aasta meenutab nii esimest aastat ülikoolis kui esimest aastat residentuuris. esimest aastat ülikoolis selle poolest, et siis ma ei pidanud päevikut ja sel lihtsal põhjusel ka ei mäleta esimesest semestrist mitte midagi. täielik must auk. praegu ka olen vilets blogija. esimest residentuuriaastat sellepärast, et siis olid mu päevad samasugused nagu praegu: tööle, pikk lõunauni, tööle/õppima, ööseks magama. ja tegin vastuvõttusid unes siis ja teen nüüd ka. ainult pingetaluvus on mul praegu oluliselt parem kui residentuuri alguses.

ajataju

2011-01-03T01:07:00.003+02:00

plaane on hullult palju, aga tegelikkuses olen ajast maas isegi kõige lihtsamate asjadega - puhkusele minemine. ekspressi lugemine. rongi peale jõudmine. blogimine. hambapesu. kogu elu koosnebki ainult järjekordadest. kuidas küll inimesed kunagi üldse midagi tehtud saavad?

head uut aastat!

tänavu andsin üle aastate jälle ühe uusaastalubaduse: minna jälle autokooli ja load kätte saada. mingil põhjusel on sellel suunal üks suur tõrge (ilmselgelt kardan, et ei saa enam nii head õpetajat nagu mul tartus oli).

advent

2010-12-16T14:19:00.002+02:00

see on nagu mingi häire või ma ei tea. juba mitu nädalat ootan jõule nagu väike laps. mitte kingituste pärast, vaid sellepärast, et siis on kogu pere koos. põnni küll tänavu ei ole, ta on @ oz, aga põnni asemel vist tont tänavu.
ja nagu sellest jõulude ootamisest veel vähe oleks - täna hakkas mul peas ringi käima 'pähklipureja'. peab täiega vaatama minema.

tohoh!

2010-12-15T09:56:00.004+02:00

mingid vandaalid on täna öösel meie praksise klaasukse välise klaasi puruks visanud. on ikka ahvid :(

kohalik side-san-ja-haldusfirma strantum tegi kiire fixi. ei ole meie perarstikeskuse usinate töötajate leiutis :P

2010-12-14T00:06:00.001+02:00

mu kellad on ka ilmselt jõudnud järeldusele, et aeg läheb liiga kiiresti - eile lõpetas käimise üks ja täna teine. 2 maas, 2 veel minna.

tegelt ma ei tea, kuidas ma nii niruks blogijaks olen jäänud. usin töömesilane lihtsalt ilmselt. või ma ei teagi. töö peale kulub palju aega küll.

lemmik

2010-12-01T23:37:00.000+02:00

sibul, tuksam ja nõgisto

2010-12-01T23:06:00.000+02:00

käisime marisega nukuteatris kontserdil. enne seda käisime marise, tema kolleegi ja tolle mehega koos söömas ja jõime kohvi, mõned rummiga. ja mõnel hakkas siis päris hästi pähe ka.

konsa oli alguses hullult igav, tra, sellel tuksamil ongi üks põhilugu ('meil on elu keset metsa') ja kõik teised on mingid uimased. täiega pidin magama jääma seal. ja mingi pool kontserti oligi ainult see tuksam. fakk.
pärastpoole, kui nõgisto lood tulid ja eriti veel sibula omad, siis hoobilt läks hulga huvitavamaks. sibul tegi ühe loo, mis neil eesti keelte plaadi peal ka on, 'videvik'. täiega armas lugu see.

2010-11-24T12:56:00.001+02:00

"mul tütar pani uroloogi juurde aja kinni, ma nüüd tahaks teada, kuhu ma minema pean"

tartu koori juubelipidu

2010-11-21T21:53:00.001+02:00

juba ongi märkamatult mööda läinud viis aastat möödunud tartu koori eelmisest juubelipeost. uut viit aastat tähistati piduliku kontserdiga tartu ülikooli aulas. kontsert oli nii ja naa, oli vanu lugusid, mida oleks kohe tahtnud kaasa kõõrutada ja oli uusi lugusid, osasid polnud kuulnudki. osad olid päris kenad, osad ikka veits mõttetud ka. kinkisime koorile vilistlaste poolt diktofoni ja lilled. muidugi võib sada korda arvata, kelle geniaalne idee oli diktofon, aga ma ikka ise ei viitsind seda kogu rahva ees kinkima hakata, hoopis moosisin seda tööd tegema ühed teised vilistlased. olen ikka kaval (Y)

vahepeal käisime, tegime sillu ja tõnisega suudlevates ühed õlled. pärast seda läks sillu oma teed ja me tõnisega koori sünnipäevapeole, mis toimus seal veski tn alguses korbimajas (sakala?).

oli see vast pidu! algul kui me kohale jõudsime, siis laulis gorgeous pur ti miro ja üks teine vilistlane saatis teda klaveril. see oli imeilus! hiljem hõivas lava meie oma glamuurpunkbänd kasemahlake ja ruttu tõmbasime peo käima, kõik tantsisid hullult :) gorgeous'iga tantsisime ootamatult palju, kuigi alguses tekkis väike võimuvõitlus, et kumb juhib :D aga siis ma ikka loovutasin liidripositsiooni ja lasin end juhtida nagu üks tõeline naine - ja gorgeous'iga oli niiiii mõnus tantsida!

enne tartusse sõitmist olime marisega käinud sikupilli keskuses koori kingitust otsimas ja ma täiesti spontaanselt ostsin endale seppäläst ühed mustad hästi ilusad kõrge kontsaga kingad. ja nendega oli täiesti ok tantsida! üldse oli meil tegelt enne sinna kontserdile minekut päris lõbus päev, kiire ka, lõpuks vahetasime riideid miss presidendi autos, keset tartu linna sõites, viimasel-viimasel minutil :D

osa peo toredusest oli kindlasti tänu rikkalikele veini- ja lihavarudele, mis sealsetel laudadel valitses. eriti veini. ja siis veel see, et seal oli hulgem sõpru, keda ammuilma näinud polnud. vatrasin seal sedasi, et järgmiseks päevaks hääl läinud. ja kui õhtu juba päris udune oli, siis läks veel laulmiseks. ja gorgeous laulis veel kord pur ti miro, mis oli nii jube kaunis.

pärast peo lõppu maandusime väiksema seltskonnaga treppis, kus sai veel nalja teha ja peost üle jäänud torti süüa ja lõpuks muidugi friikaid. ikka lõpuks peab joodiku-munch peale tulema.

esimene lumi

2010-11-18T18:28:00.004+02:00

hea, et tont homme tuleb, ma juba räägin oma tolmuimejaga. samas muidugi, kui tont ei tuleks, ei liiguks ka tolmuimeja oma nurgast sentimeetritki. ma pole just suurem asi koristushuviline.

ostsin üks päev säästumarketist liha, hullult ilusat liha oli seal, kaelatükid ja abatükid, üks kaunim kui teine. tõin siis koju ühe suure-suure tüki ja soolasin täiega üle. kust mina pidin teadma, et see meresool nii soolane on. praeguse üürika eelmine elanik jättis mulle šašlõkitopsitäie meresoola, ütles, et see pole nii soolane kui tavaline sool. mul pole ka kunagi olnud isu seda maitsta, siis lihtsalt panin tunde järgi. rämedalt soolane liha sai, damn!

"fuck me. fuck me with a stick," nagu ütleb russell sarjast huff, russell, kes väga mitmes mõttes meenutab põnni ja mulle sellepärast meeldib ja ei meeldi üheaegselt.

pirukapidu vol.9 - seni suurim?

2010-11-15T00:09:00.002+02:00

järjekordne pirukapidu toimus nelkari (ja ta peiksi) juures pirukapidude sünnilinnas tartus ja kohal olid kõik viis esimesel peol osalenud naist. maris, kes meiega tiba hiljem liitus, kuid on pirukapidude orgaaniline osa ja sage korraldaja, ei soostunud mingil põhjusel tartusse sõitma :(

marist asendasid kuus meest, kes võib-olla siiski didn't quite do the trick. sel korral mulle tõesti tundus, et 11 inimest pirukapeol on liiast; kaotsi läks pidudele nii omane intiimsus. pealegi, meeste ülekaal tõi kaasa küll pedenaljad ja palju toredat, aga no originaalis oli tegemist pidudega, kus mehi armutult lahati ja menstruatsiooninalju tehti. nüüd oli seal tüüp, kes menstruatsiooni peale ilmselt minestaks.

aga aitab virisemisest. pirukaid tegi nelkar juba ammu enne esimese külalise saabumist. erinevalt kõigist senistest pidudest, kus pirukategu käib sedasi, et poest ostetud lehttaignale surame meelepärast joga ja lükkame kogu kraami ahju, tegi nelkar absoluutselt kõikidele pirukatele ise taigna. mingi ökojahu n stuff. maris on küll ka ise tainast teind, aga mitte päris kõikide pirukate jaoks.

pirukad olid sel korral:
- kapsa-suitsujuustu (olevat nelkari special);
- hakkliha ja brokoli;
- šokolaadiga küpsised, väidetavalt chocolate chip cookies, ma ei tea, ma ainult sõin ja need olid imelised;
- mingid eriti nummid kakukesed, mille sees oli fetajuust ja päikesekuivatatud tomatid.

loodan, et nüüd midagi ei unustanud. nelkar on võrratu pirukameister ja eriline eager beaver, tegi kõik ise.

oli väga tore pidu. palju sai naerda. ja tegelt ikka sai naistejuttu ka rääkida. esimesest pirukapeost on möödas rohkem kui aasta. pikka iga pirukapidudele!

peo lõppedes läksime keskaaegse silmarõõmuga koju, aga kogemata hoopis sattusime zavoodi, kus mingil põhjusel jaurasime kodulauluni. öine pidutsemine annab tunda teist päeva takkajärgi. ma pole enam noor.

astrobeat

2010-11-06T17:12:00.002+02:00

eile õhtul raadio 2 saates urbanism oli vaikne vend ja tema bänd, hullu kiideti ja lasti kaks lugu. jee, ma nii uhke. ema-isaga koos kodus kuulasime, korraks tekkis täiesti selline tunne, nagu mingi vanakool, kui kuuldemängu või ameerika häält kuulati. või olgu kas või unejuttu, mida ka omal ajal tähtsa näoga kuulatud sai :)

saade on järelkuulatav siit, astrobeat tuleb kuskil 47:20 pealt.
astrobeat @ myspace
astrobeat @ fb

cherry picking

2010-11-03T08:39:00.002+02:00

eile saatsin ühe lapse lastehaiglasse kawasaki sündroomi kahtlusega. ise usun, et diagnoos kinnitub, ta lihtsalt oli seda nägu.

ja ühe kuti (pikk nagu mastimänd) aluspükste värvlile oli kirjutatud 'have you seen my banana?'. katsu siis veel tõsise näoga tööd teha.

üks random tööpäev

2010-10-29T16:34:00.005+03:00

see perearsti töö on ka ikka... kurat, kõigega peab kursis olema, kõike teadma, kõike oskama. näiteks täna - ja see oli kõik ainult täna:
- üks väidab, et klamüüdia põhjustab peavalusid. jah, pubmed ütleb:

C. pneumoniae IgG antibodies may be a risk factor for migraine.

hiinas, 329 patsiendil. kusjuures, sisuliselt see patsiendi käsitlust ei muuda, peavalu on peavalu, aga no analüüs tuleb ju ikkagi ära teha.
- üks võtab tempalgini ja imestab, et see ju vana nõukaaegne peavalurohi, kuidas ma seda ei tea. eks ma siis selgitan, et nõukaajal olin juba julgelt kolmene.
- üks võtab roosiõli ja küsib, kas ma tean. ei tea. guugeldades leian, et ravib kevadväsimust ja määritakse nahale. tema võtab sisse. siis küsib, kas ma tiibeti piimaseent tean. ei tea. guugeldan, jõuan sinna hullude leheküljele, mis väidab, et seen ravib kõike alates allergiast lõpetades vähiga (no muidugi! mis alternatiiv sa ikka oled, kui sa vähki ei ravi)

ja nii edasi ja nii edasi.

jumal tänatud, et normaalsete probleemidega ka ikka vahepeal tullakse. muidu läheks täiesti hulluks, muudkui guugelda. või surfa pubmedis.

kortermajas

2010-10-27T00:52:00.003+03:00

pean ütlema, et mu praeguses üürikas on väga vaiksed naabrid. kas see, või on tegemist erakordselt hea heliisolatsiooniga kortermajaga - enamasti kuulen naabreid ainult siis, kui trepikojas mingi sehkendamine käib (läbi metallukse kostab tõesti hästi) ja hommikul, kui vannitoas teistelt ära voolav vesi pahiseb. aga muidu - no varahommikutel on vaikuses aru saada, et kuskil elutegevus käib, aga see ei häiri ja naabri elmar-raadio peale ärkamine (nagu tartu üürikas) või naabrite hääleka seksi peale (tartu eelmine üürikas) on välistatud.

see-eest on siin korteris mingid iseseisvad aknad. reeglina just õhtuti, kui ma üksinda kodus olen ja kõik juba vait jäänd, siis hakkavad aknad tegema sellist häält, nagu keegi loobiks kiviga vastu akent. umbes nii kord pooltunni jooksul või midagi sarnast. mitu korda olen käind vaatamas - akna all pole kedagi, naaberakendest ka kedagi ei paista. aga hullult kõvad plõksud käivad. mõnikord on see veits hirmutav, kui aus olla.

skinny @ tbs

2010-10-23T21:47:00.000+03:00

skinny käis siin, oli jälle põhjust süüa teha. tegin spagette hakklihaga ja ta tõi veintsi ja kooki. rääkisime menstruatsioonist (loe: kirusime mehi) ja üritasime tagasi teha viimaste aastate harvaks jäänud kohtumisi.

õhtune 'pealtnägija'

2010-10-20T20:45:00.004+03:00

ma ei tea, kes juhtus nägema tänase 'pealtnägija' esimest klippi õnnetust rikkast mehest, kes kopsuvähki üritas pH-dieedi ja rohelise löga ja toidulisanditega ravida. hullult stiilne klipp, kus näitas ära põhilised feilid:
- tegemist ei ole tõenduspõhise asjaga
- tegemist on raha saamise eesmärgil püsti pandud tootega
- need inimesed, kes sellega tegelevad, ei ole meditsiinilise haridusega, kuigi nad seda mõista annavad (välja arvatud jüri perearst dr riina raudsik, aga no keegi meist pole kaitstud selle eest, et mingil hetkel ära flipime ja mingi voodooga tegelema hakkame. vt ka dr adik levin)

eriti ilus oli see, kuidas näidati, et tegemist on püramiidskeemiga ja kuidas nendel müügiinimestel on tegelikult oma klientidest sügavalt pohhui, mitte millegi eest nad ei vastuta ja lõpuks oled ikkagi ise loll.

ainus, mis ideaalsest klipist puudu jäi, on jõudmine 'pH-ime' algallikani - 'dr' robert o. young, kes on õppinud jupikese bioloogiat ja hiljem lõpetanud majanduse ja kes koos oma füsioterapeudist abikaasaga selle jampsi kõik välja mõtles. kas te laseksite oma kopsuvähki ravida inimesel, kes on majandust õppinud? aga inimesel, kelle tegutsemine põhineb majandust õppinud inimese teooriatel? ma ei tea, ma küll ei laseks.

lõpetuseks tuletan meelde, et maailma tervishoiuorganisatsioon soovitab iga päev süüa 500 grammi puu-, köögi- või juurvilju, eelistatult 200 grammi puuvilju ja 300 grammi köögivilju. ja porgandi võib täitsa vabalt oma peenrast välja tõmmata, tomatiks sobib akna peal kasvatatud tomat (nagu marisel - nojah, ja vanadel headel aegadel kasvatas ta akna peal isegi kartulit) ja õuna võib ka vanaema käest saada. ei pea mingeid ulme summasid roheliste tilkade ostmiseks kulutama.

uimps

2010-10-18T23:23:00.000+03:00

viimane kord, kui tont siin käis, jäin tööasjadega hullult maha. mul on töö juures üks kast, kus ma oma asju hoian, haiguslugusid ja raamatuid ja igast kola. täna juba ei mahtunud haiguslood enam sinna kasti ära. pärast seda, kui vanaema-vanaisa mul külas käisid, me koos lõunat sõime ja ma pärastlõunal magasin, ärkasin kell 18, vaatasin, et õhtu alles poisike ja käisin töö juures. asjatasin seal mingi kaks-kolm tundi ja kohe enesetunne parem. eriti palju midagi tehtud ei saanud, aga sellised nõmedad pisiasjad, mis töö tegemist takistavad, sai küll osad ära sättida. üldse on kuidagi ajast maha jäänud tunne. ekspressi pole ka mingi kuu aega lugenud. sügisene talveune aeg vist käes.

kursapidu

2010-10-17T21:37:00.000+03:00

täna õhtul oli tore, mul käisid kursaõed tbs külas. pingutasin hullult, tegin ahjus lõhet ja küpsetasin ise kooki. mõlemad tulid hullult head.

kursaõed kinkisid soolaleivaks hästi cooli punase malmist ahjuvormi, millega saab igast sööke teha. ja pajalapid ja kaubamaja kinkekaardi.

ah jaa :D

2010-10-13T21:09:00.002+03:00

pühapäevasel king's singersi kontserdil juhtus selline naljakas lugu veel. umbes iga paari loo järel mõni lauljatest tutvustas lühidalt, milliste lugudega nad meid veel rõõmustavad. ja siis ükskord üks mees ütles: 'and now for something completely different' - ja MITTE KEEGI ei naernud! damn!

eat pray love ja the king's singers

2010-10-12T10:40:00.003+03:00

pühapäev oli meil marisega täiel rinnal elatud ja nauditud päev.

esiteks käisime solarises vaatamas julia robertsi uut filmi 'eat pray love', mis oli täiega naistekas ja täiega hea. nii ilus film, tegi isu söögi ja elu järele ja reisimise ja õnnelik olemise. tegelt oli kinos väike apsakas ka, nimelt pandi esialgu peale hoopis facebooki film, mis oli nii pikaks venitatud, et kõik inimesed olid giacomettilikud alienid ja supakad ei mahtunud pildile. viisakalt saadeti kinoneiu vabandama ja pandi uus film peale - ligi 20-minutise hilinemisega. apsakas juhtus tõenäoliselt, kuna solarisel oli sünnipäev. savi mul sest sünnipäevast, aga metsikult lärmakas koht on see minu arust peaaegu alati ja nüüd oli veel eriti talumatu.

kuna film sedasi hilines, siis lõunasöögist asja ei saanud, marssisime otsejoones üle tee ja läksime estoniasse the king's singersi kontserdile. see oli meil kokku kolmas kord neid kuulamas käia. neil oli üks uus bass, väga ilus. ja vist tegelt veel osad lauljad olid vahetunud. aga nagu selgub, siis selle uue bassi jaoks olid eesti kontserdid ühed väga esimestest. stiilne.
ma ei tea, ma vist ei ole eriti hea kontserdilkäija. mind alati metsikult häirivad mingid sellised asjad, et inimesed köhivad, krabistavad, nihelevad, sosistavad, pillavad asju maha (ok, seda me tegime marisega ka korra). miks kõik vähegi vaiksemad kontserdid peavad alati mingid kopsuhaigete kokkutulekud olema? igatahes segas see igasugune väline müra keskendumist nii palju, et mitu korda läks mõte niisama rändama, mõtlesin eelnevale filmile ja tööle ja üldse asjadele. mis küll ei tähenda, et halb konsa oleks olnud. pigem vist on see ikka minus endas kinni.
ja taas kord - täiesti šokeeriv, kuidas tallinnas on publik nii vana! kus kõik noored on???

pirukapidu vol.8 - marise sünnipäev

2010-10-09T15:56:00.004+03:00

eile leidis aset järjekordne pirukapidu, jällegi laiendatud seltskonnaga. pirukapidude algsest viisikust olid kohal mina, sillu ja kati; puudu nelkar ja hääl.
pirukad olid:
- vahemerepirukas sibula, tomati, juustu ja basiilikuga;
- väiksed muffinivormis küpsetatud tuunikala-omletid, mille tegi pirukaks asjaolu, et põhja oli pandud lehttaigen;
- sibula-oliivi (väga, väga maitsvad);
- kanarullid, kus sees oli püreestatud kana. püreestamine ajas marise blenderi tossama;
- magusaks oli hapukoore-kirsikook

marisele kinkisime lauamängu 'mees, kes teadis ussisõnu', sest seda me juba oleme varem mänginud ja teadsime, et see on cool mäng. ja siis veel kinkisime ühe konserviavaja, sest marise oma ei tööta (või tegelt on tal selline, mida mitte keegi, sh maris ise kasutada ei oska).

naersime nii kõvasti nagu hüäänid ja ma pidin vahepeal naeru kätte ära lämbuma.

mõtlesime ka, milline võiks olla pirukapidu vol.80 - kas me oleme kõik siis juba vanad ja kortsus? samas, kui pirukapidusid samas tempos korraldada, siis noh, esimene pidu oli umbes aasta tagasi, seega kümne aastaga peaks 80 pidu täis saama - polegi nii pikk aeg. oleme siis küpses eas naisterahvad, aga kaugeltki veel mitte memmed.

lol

2010-10-06T21:07:00.002+03:00

teen vaikselt tbs perearstikeskusele kodukat, või noh, õigemini teeb kodukat üks meie kooli kutt (keda huvitab, siit saab kontakti), mina lihtsalt leiutan sinna sisu. muidugi, kaval pole mitte see, kes kõik ise välja mõtleb (kuigi ka sellest pole pääsu), kaval on ikka see, kes kõikidelt varastab ja ise paremini teha üritab. surfangi siin erinevate perearstikeskuste kodukatel ja sain täiesti ootamatu üllatuse, kui siin klikkisin üleval olevale lingile 'Väga Kaugelt tulejale' :D

2010-10-06T15:45:00.001+03:00

vaktsineerisin ennast täna gripi vastu, siis sai jälle nalja teha, et 'kui mul anafülaksia tekib, siis palun elustage'. njh, iga anafülaksia tegelt elustamist ei vaja ka, aga naljakas ikkagi.

ühtlasi sain tuttavaks apteegitädiga, kes tundus sümpaatne inimene.

elu on seiklus

2010-10-05T20:26:00.003+03:00

ausalt öeldes helistasin ma politseisse, kui üks väga purjus ja laua viina pudeliga mees (kelle bussijuht vastutuleliku inimesena ilma rahata peale võttis) hakkas sõidu ajal ähvardama, et relva välja võtab ja minu kõrval istuv mees verd kusema hakkab. kena tädi politseist ütles, et ei ole tühja tehtud kõne ja nad kontrollivad seda lugu. verd kusema pidav mees muide läks selle ähvarduse peale kohe maha, kuigi oli just hetk tagasi telefoni öelnud, et sõidab kaugemale kui mina.
mõelda vaid, elus kunagi varem pole politseiga asja olnud ja nüüd mõne kuu jooksul teist korda helistan sinna.

muidu käisin täna ortopeedia arstide teabepäeval, mis oli väga kasulik, sest kuna ma tallinna arste üldse ei tea ega tunne, siis sain sealt vähemalt teada, kellele saata põlvega ja kellele randmega.

ja ostsin 1000 eek eest tarkasid raamatuid, mida ma nagunii jälle mitte kunagi ei loe. noh, vähemalt on mul üsna kena raamatukogu.

2010-10-04T18:22:00.001+03:00

wtf, eesti.ee ütleb, et mul on algharidus. sellega ma veel olen nõus, et ta paneb mind üliõpilaseks, palju mul ikka sellest residentuuri lõpetamisest möödas on. aga algharidus? krt, 20 aastat tuupimist ja need neegrid ikka ütlevad, et algharidus.

b.

2010-10-02T21:32:00.000+03:00

eile oli kõige veidram asi. käisin b.-l külas, jõime õlut ja sõime vorstikesi, rääkisime maast ja ilmast. hästi tore oli teda näha jälle üle pika aja.
pärast tont oli armukade ja mu peale pahane. ise jättis mind nädalavahetuseks üksi tartusse :(

elekter maas

2010-10-01T08:15:00.004+03:00

eile õhtul kell 23 oli tabasalus selline elektrikatkestus, et kogu tabasalu oli pime, ja kuuldavasti lähiümbruse asulad samuti. hea veel, et nii hilja. käisime tondiga lühikese tiiru väljas tähti vaatamas. kõik oli pime, osades akendes paistis küünlavalgus ja osades külm elektrooniline valgus, mida me sülearvutiteks pidasime. koolis põlesid rohelised avariituled. vähemalt ühe maja signalisatsioon lõugas täiest kõrist (vaesed naabrid!). tähti oli palju ja need olid kauged ja ilusad, aga mul olid prillid koju ununenud, seega peale linnutee ja suure vankri muud eriti ära ei tundnud.

öösel kella 1 paiku tuli vool tagasi, meil läks vannitoa tuli põlema. tont õnneks ärkas selle peale üles, ma oleks rahus lasknud sellel hommikuni särada. tööle tulles oli veel kaugusest kuulda mingi maja signalisatsiooni huilgamist.

madise missa tallinnas

2010-09-25T21:16:00.000+03:00

25. septembril oli meil riinidega sisaski "madise missa" ettekanne tallinnas, jaani kirikus. proovid olid päris pikalt, suht väsitav oli ka, mul ju uue eluga harjumine ja kõik pooleli alles.

kontserdi ajal seisin suvalt marise kõrvale keset alte, sest ei viitsind seal sopranis üksi olla, nagunii vahepeal laulsin alti kaasa. ja siis kõige veidram kogemus, kui sanctuse ajal hakkasime marisega nii kohutavalt naerma, et ei suutnud laulda, lihtsalt seisime ja naersime seal, pisarad voolasid mõlemal. ja tegelt isegi polnud väga, mida naerda, lihtsalt mingi vana kogunenud naer vist pääses lahti sedasi keset kontserti.

pärast tuli maris mulle tbs külla. ostsime pudeli veini ja siis muidugi avastasime, et mu korgitser on tartus veel. hakkasin siis korki jupikaupa välja uuristama, kui järsku -plumps!- lükkasin korgi kogemata pudelisse sisse ja vein pritsis suure purskkaevuna kõik seinad, lae ja põranda täis. seintest ja põrandast pole lugu, need sai kohe ära pesta, aga pagana laes on nüüd lillad plekid :S pole veel kuu aegagi siin elanud, juba täiega laamendan :D

marisega mängisime õhtu läbi doominot ja see oli hullult lõbus!

uus elu

2010-09-24T22:27:00.002+03:00

mul on uus töö ja uus üürikorter (kahetoaline, ülikooliaegsete elukohtadega võrreldes täielik loss!). uusi sõpru veel pole, aga uued töökaaslased on küll väga kenad. eile käisime tondiga merd vaatamas, see on ainult mõnisada meetrit kõndimist. ujumiskõlbulik vist siiski ei ole. mingi loodusrada on siin ka, seda pole veel jõudnud läbi rännata.

kuidagi väsinud olen ainult.

2010-09-15T23:37:00.003+03:00

kogu elu on pilla-palla laiali, kindlat elukohta veel pole, rändan asjadega siia-sinna, mustamäelt tabasallu sõitmine võtab tund aega ja edasi-tagasi maksab 60 eek. huvitaval kombel sõidavad õismäe ja kesklinna vahet nii rondid trollid, millistega ma juba ammu sõitnud pole, mustamäe ja kesklinna vahet sõidavad miskipärast hoopis ilusamad.

essa tööpäev

2010-09-13T19:50:00.003+03:00

täna oli küll täiega cool tööpäev, nii kenad inimesed. pärast ikka magasin antsu juures tund aega täiesti sügavalt. ma olen muidu haige ka, nii et rõve on olla. eks sellepärast peab ka magama.

ja wtf ma ei saa aru nendest maakleritest!!! esiotsa need kaks, kes korduvalt lubasid, et ise helistavad tagasi ja ei helistanud kordagi. no ja nüüd selle potentsiaalse korteri maakler, kes selge sõnaga ütles, et saadab täna üürilepingu mulle meilile - ja mida ei ole, see on leping. telefoni ka vastu ei võta. kuidas saab müügitööd teha sellise suhtumisega, kas keegi oskab selgitada?

töötupõli läbi :(

2010-09-12T22:49:00.004+03:00

see kõik sai alguse umbes juulis, kui ma mr. juhendaja juures juba lõpetama hakkasin ja olin sunnitud mõtlema, mis edasi saab, kui residentuur läbi ja riigi leiva peal enam tsillida ei lasta. ma enam-vähem kujutasin ette, et võiks elada kuskil tallinna külje all, aga mitte päris tallinnas. minule teadaolevalt olid vabad pakkumised padisel (aga seal ma juba olin käinud ja seal on ainult kümme maja ja no see on liiga väike koht), viimsis (aga seal peab hakkama nullist nimistut koguma ja ilmselt kaks aastat ei saaks endale palka maksta) ja jõelähtmel (mille kohta ma midagi muud ei teagi). padise ja viimsi olid seega välistatud.

helistasin jõelähtmele. seal oli mingi asendusarst, kes midagi öelda ei osanud kui et peab hiljem helistama (augustis? septembris? igatahes hiljem). no ja siis nagu kuskilt mälusopist tuli meelde, et kunagi mõned aastad tagasi vist nagu oli tabasalu ka justkui otsinud. täiesti hulljulgelt võtsin telefoni, helistasin tabasallu ja küsisin, et 'mina olen see ja see, justkui oleks kuulnud, et te kunagi otsisite arsti, kas praeguseks olete kedagi leidnud või mismoodi teil seis on?'. natuke inimestega suhtlemist ja selgus, et neil tõesti vist võikski mind vaja olla, aga et august puhkuste aeg ja mul residentuuri lõpetamine, siis leppisime kokku, et edasi suhtleme septembris.

juba polnud veel september käeski, kui mulle juba tuli ettepanek, et saame kohe ruttu kokku. kuna mul oli perearstide seltsi konverentsil ettekanne, siis pidin kohtumise edasi lükkama. (nagu tont ütleb: sain pointse tõsta).

käesoleva nädala teisipäeval (7. septembril) käisin siis seal tabasalu perearstikeskuses inimestega tutvumas ja ennast näitamas. et vaatame vastastikku, kuidas näod meeldivad. esmakohtumine jättis hea mulje, kena praksis ja tundub, et tööd saab seal teha küll. kui esimese hooga oli telefonis jutt, et alguses töötan poole kohaga ja hiljem saan ühe nimistu üle võtta, siis nüüd pakkusid nad mulle kohe täis kohaga tööd (ja hiljem saan ikka nimistu üle võtta).

seega juba homme hommikul (13. septembril) kell 8 algab mu esimene tööpäev uues töökohas. eks ma ikka kardan. enne mr. juhendaja juurde minekut kartsin, enne rapla praksisesse minekut kartsin, enne mr. juhendaja juurde teist korda minekut kartsin eriti hullusti ja enne vasalemma minekut kartsin ka päris kõvasti. eks see vist on normaalne. praegu ma isegi nii hullusti ei karda seda, et ma ühe või teise haigusega hakkama ei saaks (pealegi on teine arst kõrvalkabinetis ju). mu põhiline hirm on hoopis see, et äkki on sealsed inimesed sellised ebameeldivad, mingid uusrikkad, nagu need stereotüübid on. et löövad jalaga ukse lahti ja esimesed sõnad on 'ma olen maksumaksja'. muidugi ma tean, et kõik ikka sellised olla ei saa ja põhijoontes võiks seal olla just selline keskmisest haritum ja keskmisest meeldivam kontingent, kes pigem on huvitatud, et oleks meeldiv elukeskkond ja sõbralikud inimesed. aga no ma lihtsalt kardan. õigeid õudseid asju ma nagunii karta ei oska. eks näis.

elukohaga on selline lugu, et olen vaadanud nelja üürikat. selle jooksul suhelnud kahe maakleriga, kes mõlemad korduvalt lubasid ise tagasi helistada ja seda ei teinud (wtf???); ühe otse omanikult piltide järgi päris ilusa korteri omanikuga, kelle korteri ma oleks suure tõenäosusega võtnudki, kui see mul nina alt ära poleks läinud - ja see omanik oli nii kena, et ise helistas ja ütles, et korter läks ära; ja nüüd on üks maakleri vahendatav 2-toaline heas seisus vinks-vonks korter, mille osas on kokkulepe, et sinna ma lähen ja kuskil nädala keskpaigas peaks leping sõlmitud saama. korter on tabasalus, kaks kvartalit perearstikeskusest. pool tundi töökohani oleks muidugi parem, sunniks end igapäevaselt liigutama, aga noh. see tabasalu vist pole isegi nii suur, et seal pool tundi kõndida saaks.

lisaks, ilmselt esimest korda üle kuue aasta tuleb mul jälle elada koos sellise elukaga nagu seda on televiisor. korteriomanik nimelt näitas üles märkimisväärset vastumeelsust selle korterist eemaldamise osas. ja kuna mulle on teada ka tondi seisukoht, et telks võiks ikka olla, siis ei hakanud ma ka täie raskekahurväega sõdima. ma arvan, et tuleb selline kord, et üle 2 tunni päevas telekas töötada ei tohi. ja otse looooooomulikult tuleb korterisse sisse panna internet.

praegusel hetkel asub pool minu maisest varast jätkuvalt mu tartu elukohas ja teine pool väljaspool tartut, suuremalt jaolt mustamäel vanaema-vanaisa juures, osaliselt ka raplas vanematekodus. autokooli sekretär tundis mulle kaasa, ütles, et üks kolimine on pool põlengut. küllap pärast lahti pakkimist selgub.

vot sellised lood. töötu olla saingi siis nii vähe, kaks poolikut ringi theme hospitali mängida, ühel konverentsil käia ja kogu muusika.

nüüd sõpradele: kes tuleb sellise jutuga, et minu nimistusse tulla, siis mul praegu nimistut endal ei ole. lähen tööle abiarstina ja nimistud on veel teiste arstide omad. päris oma nimistu saamiseni läheb mul veel aega. samas ma arvan, et praegune variant ongi parem, saan rahulikult vaadata, kas mulle seal meeldib ja kui ei meeldi, siis ei seo mind seal ka mitte miski. vot just nii kaval olengi.

eesti perearstide seltsi aastakonverents

2010-09-08T22:14:00.002+03:00

2.-4. septembril toimus tartus dorpati konverentsikeskuses eps aastakonverents. ma käisin seal esimest korda, kuigi tegelt ma ikka veel ei ole seltsi liige. ja üldse olen ma töötu ja panin tondi lõhkised teksad ja siis mr. juhendaja muidugi sai mu kallal norida. a ega ma ka alla ei jäänud.

esimesel päeval olid mõttetalgud. ma üldse esialgu ei tahtnud minna, mõttes ettekujutus klassikalisest grupitööst, kus stendi kõrval seisab entukas grupijuht vildikaga ja tagumistes ridades istuvad vaiksed inimesed, kes üldse midagi öelda ei taha ja entukas grupijuht ütleb kogu aeg, et 'rääkige midagi'. tegelt oli seal väga mõnusalt korraldatud kõik, mingit stoppamist ei olnud ja pealegi oli perearstide hulgas väga palju entukaid ja aktiivseid inimesi, kes ühest või teisest küsimusest süttisid ja no ma teiste gruppide kohta ei tea, aga meie töögrupis (kvaliteedisüsteemi grupp) oli küll kogu aeg üks arutamine ja vaidlus. ja tundub, et ka teistes töörühmades tuli hulk konstruktiivseid ettepanekuid. selles mõttes respekt korraldajatele, et sellise meeldiva formaadi tekitasid. ainult see, et kõik neli gruppi olid ühes suures saalis, ei olnud väga hea valik, sest akustikaga oli olulisi probleeme. aga seda ehk ei näinud ka ette.

teisel päeval olid igast huvitavad ettekanded ja diskussioon indrek treufeldti juhtimisel, mis oli ka päris põnev. kuigi ma vahepeal pidin õppesõidus käima. ja hiljem olid sellised esinemised, kus kvaliteeditasu kriteeriumid täitnud praksiste esindajad rääkisid, kuidas neil on töö korraldatud ja mõned näitasid pilte ja nii.

teise päeva õhtul läksime pärast kohustusliku osa lõppemist osade tüüpidega vildesse tsillima. ma küll olin nii väss, et konverentsikeskuses diivani peal lihtsalt magasin vahepeal, aga ikka läksin. ja õigesti tegin, sest seal sai nii hullult naerda :D a ma pidin enne lõppu koju minema ja nohkarit panema, sest järgmine päev oli tähtis päev.

kolmandal päeval oli mul ettekanne, põmst seesama, mis lõputöö kaitsmisel, aga veits rohkem aega oli, nii et panin ühe slaidi juurde ja üldse lorutasin rohkem ja rääkisin aeglasemalt vist ka. ettekande päevaks panin korralikud riided, seeliku n stuff. ja hommikul magasin hullult kaua, ühe sessiooni magasin maha, aga siis olin puhanud ja ette valmistatud ka. küsimused olid ka huvitavad, aga need küsimused, mida ma ootasin, jäid tegelt tulemata ja need, mis tulid, neile ma polnud vastust ette valmistanud. noh, nagu ta on. igatahes läks mul ettekanne suht hästi. ja siis suht saigi konverents läbi ka varsti.

pirukapidu vol.7 ja ma olen töötu

2010-09-06T00:11:00.005+03:00

28. augustil, laupäeval, pidasime marise juures maha järjekordse pirukapeo. kui ma nüüd ei eksi, siis pirukad olid:
- suvikõrvitsa-tuunikala
- banaani ja valge šokolaadi
- kabatšoki-porru
- üks suht vahemereline, kus olid sees mozzarella, tomat, oliivid, avokaado ja hulk maitseaineid
- peedi-sinihallitusjuustu (erakordne, kõikide pirukapidude peale kokku ainus pirukas, mis tõesti kellelegi eriti ei meeldinud, kuigi noh, kõlbas süüa küll)

pirukapeo põhiseltskonnast oli puudu nelkar. muidu oli järjekordselt üks tore pidu, põhirõhuga jutul menstruatsioonist ja muudest piinlikest asjadest, mis elus ette on tulnud. vahepeal oli meil tõeline naerukoor, kus vastastikku naerdi teineteise naermist. täiesti saan aru nendest naeruteraapia ringidest, see on lihtsalt nii naljakas.

missa proov ja lõke
järgmisel päeval oli madise missa proov, mis tegelt kestis ainult kaks tundi, nii et selgus, et ma olin raplasse sõitnud täpselt kaheks tunniks. noh, savi, see käik oli seda väärt. peaaegu juba hakkasin tagasi sõitma, kõik asjad olid juba kaasa pakitud, kui järsku pärast proovi otsustati kokku saada, lõket teha, maffiat mängida ja muidu tsillida. veits sebimist ja saingi endale transpordi järgmiseks hommikuks endise klassiõe autosse. õhtu oli tore - tegime lõket, grillisime liha, tegime muud nalja ja lõpetuseks laulsime koos. ainus, millest on kahju - maffiat ei mänginudki :(

riietel on praeguseni lõkkesuitsu hais väga tugevasti juures, välja arvatud jopel, mida olen hiljem usinasti kandnud. teksad see-eest jätsin kohe heaga põrandale vedelema ja võtsin kapist tondi lõhkised teksad, milles ennast samuti päris mugavalt tunnen.

järgmisel hommikul startisime 5:45 ja ma jõudsin täiesti vabalt kell 10 alanud õppesõitu. päris uimane oli olla, aga selgus, et kuu aega mittesõitmist polegi nii laastavalt mõjunud nagu ma ette kartsin. vanad vead tulid suht ruttu tagasi :D

olen töötu
ma ei teagi täpselt, 27. või 31. augusti seisuga lõppes mul residentuuri leping ja kuna mul praegu tegelt ju uut töökohta pole, siis ma olengi töötu. vabad päevad olen veetnud väga meeldivalt - mänginud theme hospitali (see nüüd jookseb mul vistas!) ja kohtunud sõpradega: teisipäeval seltskonnaga pisike, keskaaegne silmarõõm ja geenik ning kolmapäeval kursaõdedega (müüdimurdjast kursaõde, pöial-liisi ja veel üks). töötu olla on päris mõnus, kuigi töötamise väsimust pole ma veel välja magada jõudnud, huvipakkuvate raamatute lugemisest rääkimata.

hea, et ravikindlustus kaks kuud pärast töösuhte lõppemist kehtib, muidu oleksin sunnitud end ametlikult töötuks vormistama, sest mul on varsti arsti juurde minek :D

2010-09-01T01:17:00.002+03:00

mul olid lõpueksamil nii hullu kontsaga kingad jalas, et teiste varvaste tuimus kadus alles täna ära (neli päeva hiljem).

2010-08-30T17:53:00.002+03:00

ma olen niiiiii väsinud! ja ei oska kuidagi olla.

augusti viimane nädal

2010-08-29T23:28:00.000+03:00

olen täiega laiska pannud, vahepeal on ikka üht-teist toimunud ka, aga mul nagu pole olnud sellist head impulssi, et kirjutaks nüüd midagi.

laupäeval, 21. augustil (jeesus, kui ammu see veel oli?) oli vanaema-vanaisa suvilas põnni ärasaatmispidu, vähemalt nii ütleb mu telefoni märkmik. ma tõesti ei mäleta, et oleks seal üldse käind või midagi teind. ainult tean, et võtsin sealt kaasa ühe suvikõrvitsa ja õhtul sõitsin bussiga tartusse. põnn tuli muidu pidulikult ära saata sellepärast, et ta sõitis 24. augustil austraaliasse (nagu kõik eestlased).

põnni ärasõidu ma tegelt unustasin ära, käisin sel päeval veel juuksuris ja sain endale täiega laheda uue lühkari soengu ja põnn tuli meelde alles siis, kui ta istanbulis oli. helistasin talle sinna ('mulle türgi ei meeldi' ja passis 9 vabast tunnist 4 seetõttu lennujaamas) ja järgmisel päeval singapuri ('üksi lennukiga reisida on päris cool') ja õhtul perthi ('oleme linakaga juba kahe peale ühe õlle ära joonud, kõik on siin hullult kännis omadega'). ühe sõnaga, põnn läks austraaliasse.

päev enne residentuuri lõpueksamit käisid mul täiesti ootamatult külas skinny ja prl. näitleja, kusjuures viimase käest sain mr. juhendajale kingituse (enda lõpetamise puhul).

residentuuri lõpueksam
selleks, et perearstiks saada, peab tegema sellised asjad:
- tegema lõputöö, mis põmst peaks olema teadustöö (võrdlemisi edukalt kaitstud tänavu kevadel)
- tegema videokonsultatsiooni, mis seisneb selles, et oma vastuvõtt mingil viisil salvestada ja siis kõikide juuresolekul esitada ja pärast on arutelu. ma tegin video oma telefoniga.
- tegema lõputöö, mis omakorda koosneb kolmest osast:
(a) kirjalik; seal olid suhteliselt lühikesed küsimused stiilis 'mis on eestis ravikindlustuse põhiline printsiip' või 'vastuvõtul 17-aastane naispatsient elus esmakordselt tekkinud düsuuriliste vaevustega, milline on sellise patsiendi käsitlus' (ja siis sama küsimus 17-aastase meespatsiendi kohta, kusjuures käsitlus on täiesti erinev), aga ka 'nimetage perearste ühendavad rahvusvahelised organisatsioonid, vähemalt 3';
(b) suuline; seal olid situatsiooniülesanded, mulle sattus üsna kerge, kus vastuvõtule tuleb terve kaebusteta sportlik mittesuitsetaja naine, kellel perekonnaanamneesis midagi erilist ei ole ja kes tahab tervist kontrollida;
(c) praktiline; peremeditsiini õppetoolis on terve ruumitäis erinevaid mulaaže, mille peal üht või teist protseduuri ette näidata (või esialgu muidugi õppida ka). meil põhiliselt kõik tõmbasid endale 3-kuuse imiku profülaktilise läbivaatuse, ma olin vähe originaalsem ja sain 6-kuuse imiku.

siis oli meil veel kringel, mille tegelt eksami toimumise jooksul suht ära sõime, eksam kestis ligi viis tundi ka, nii et pole midagi imestada. ja olid lilled õppetoolile, mille osas leppisime kokku, et üks lõpetav meesresident annab pidulikult professorile - ja mille ta siis täiesti mittepidulikult ühele õppejõule andis, kes küll on väga kena ja mu lemmik, aga pole üldse professor; lisaks jääb teadmatuks, kas lilli üle andes üldse midagi öeldud ka sai või oli see lihtsalt selline lill-pihku-ja-minema aktsioon. kurat. ikka peab õppima uuesti seda, et kui tahad, et midagi saaks hästi tehtud, siis tuleb seda ise teha.

pärast eksami lõppu tuli üks tallinnas resideeruv kursaõde mu juurde, saime end üheskoos maha laadida ja igasuguseid teemasid arutada, eksamit ja edasist elu.

talgud
mr. juhendaja abiarst ja tema pere ostsid endale ühe maja veits tartust väljaspool ja selle juures on ilge lahmakas maad, mis kõik eelmiste omanike poolt täiesti käest ära lastud. just samaks päevaks, kui mul oli lõpueksam, korraldati seal talgud, kuhu mul ka mingist hetkest õnnestus saabuda. mr. juhendaja tõmbas trimmeriga heina maha ja osad tassisid seda aia äärtesse, lisaks tassiti kokku suur lõke prahist ja õunapuuokstest ja lagunevatest mesitarudest. pärast eksamit veits füüsilist tööd teha kulus täiesti ära! kuigi pärast kaks päeva oli parem ranne valus, hah.
hiljem sai liha ja õlut ja kringlit. kinkisin oma juhendajale kaks kraadiklaasi ja 'melissi, et teed teha'. kui pimedaks läks, siis tulime autotäie õdedega minu juurde, jõime veel veits õlut ja küpsetasime piparkooke (mul alati on talvest üks pakk tainast sügavkülma pandud).

2010-08-28T22:28:00.000+03:00

sertifitseeritud perearst, lõpueksam A

bad business

2010-08-25T16:25:00.002+03:00

mulle helistas praegu kätlin emt-st ja pakkus mingit soodsat paketti, mida nad esindustes ei paku ja ainult telefoni otsas saab asju ajada. ja kätlin emt-st helistas sedasi, et esimese kõne ajal ma kuulsin ainult seda, mida ma ise rääkisin ja teise kõne ajal oli kätlin nii halvasti kuulda, nagu helistaks kuskilt süüriast. sahises ja kahises. ja sedasi pakub mulle telefonipaketti! not good for business, i'd say.

üldse on see mingi uus trend vist telefonide turul, sest juba mitu nädalat tagasi hakkas elisa mingeid soodsaid pakkumisi inimestele individuaalselt tegema. aga seal vist oli vaja, et tuleks teise operaatori juurest üle keegi ka, nii et see jäi meil ka ära.